Kass nohiseb ja
minu õhtutes on kirjad
Sinule
ahi praksub
pimeda toa leeke täis
Karlova sügised on
üksiku mehe omad
selle
kes Kesk tänaval
korjab kastaneid ja
hommikuti paneb peegli
pikali vaibale
vaadates endaga tõtt
otsib vanadust
ühes taskus kirjad
teises kastanid
