tag:blogger.com,1999:blog-41868328735078489752012-01-25T22:42:57.967+02:00Ühe Rauno elu. Ja veel milline.Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.comBlogger3551100tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-43994020594839287292012-01-25T22:37:00.005+02:002012-01-25T22:42:57.971+02:00<a href="http://3.bp.blogspot.com/-kaI0C6-2qbI/TyBoExPliGI/AAAAAAAAAMU/M19_yv3Jw0w/s1600/rauno%2Bii.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 394px; height: 400px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-kaI0C6-2qbI/TyBoExPliGI/AAAAAAAAAMU/M19_yv3Jw0w/s400/rauno%2Bii.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5701671559398525026" /></a><div style="text-align: center;"><div><i><br /></i></div><div><i>i am old</i></div><div><i>i am time gone by</i></div><div><i>i am younger then the trees outside</i></div><div><i>i am fooler then december snow</i></div><div><i>oh, how i wish i know</i></div><div><i>the way to let go</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>- - -</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>je suis vieux</i></div><div><i>je suis le temps qui passé</i></div><div><i>je suis plus jeune que les arbres dehors</i></div><div><i>je suis plus fou que la neige de décembre</i></div><div><i>oh, si seulement je saurais</i></div><div><i>comment de laisser passer</i></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4399402059483928729?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-83435515384907880012012-01-25T00:40:00.002+02:002012-01-25T01:03:08.651+02:00öö on<div>mingi tunne on ka</div><div>omapärane</div><div><br /></div><div>sõber saatis pildid</div><div>meie ajast siin</div><div>treppidel</div><div>pööningutel</div><div>vana tartu maja</div><div>hingamises</div><div><br /></div><div>ahi jahtub kiirelt</div><div>tuba läheb kiirelt</div><div>külmaks</div><div><br /></div><div>ja kuidagi meeldivad need pildid</div><div>mis tehtud</div><div>kunagi</div><div>miski neis</div><div>ikka ütleb mulle mis</div><div>oli kunagi mu sees</div><div>ikka ütleb mulle mis</div><div>on siiani minus</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8343551538490788001?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-26262849642850780152012-01-09T23:50:00.002+02:002012-01-10T00:15:20.109+02:00Oh, mu mööduvad päevad.<div><br /></div><div>Lumi teeb kõik valgemaks. See valgus on pehme.</div><div>Kõndisin öösel üle silla õrnas lumesajus. Vesi voolas jões, mõtted hõljusid peas, uni hiilis.</div><div>Vaikus mu ümber oli sama pehme kui lumi.</div><div><br /></div><div>Sõber, kelle pilk on soe.</div><div>Hüvastijätud, mis on alati lootused uuesti silmata.</div><div><br /></div><div>Tasakaal minus üle pika aja.</div><div>Arusaam sellest, mida süda tunneb.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><i>need ööd mil</i></div><div><i>sind ei ole</i></div><div><i>enam ei ole</i></div><div><i>kõige selle langeva keskel</i></div><div><i>sest </i></div><div><i>see </i><i>valge vaikus</i></div><div><i>valge andestus</i></div><div><i>on sinust suurem</i></div><div><i>on kõik mis olema peab</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>ja sa tunned</i></div><div><i>kergust</i></div><div><i>olematuse kergust</i></div><div><i>kogu olemise keskel</i></div><div><i>kasvõi korraks</i></div><div><i><br /></i></div><div><i><br /></i></div><div>- - -</div><div><br /></div><div style="text-align: justify;">Me maja ees on ostukäru, Maxima oma. Viisime selles täna taarat ära. Tagasi tulles ronis Merit kärusse ja ma tegin talle rallit. Mia ja Kadri vaatasid, kuidas tuhisesime mööda Tähe tänavat. Käru libises kurvides ja jäi lumme kinni. Merit kiljus. Kadri tunnistas hiljem, et kartis natuke. Põsed olid punased. Kodus kütsime ahje. Täna oli ilus päev.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Me maja ees on ostukäru, selline sinakas, metalne. Ma ei tea, kust see sinna sai, aga ta oli siin juba minu aja alguses. Minu aeg. Poisid tegid sellest sügise keskel korvpallikorvi. Panid redeli otsa, kuuri najale. Aga peamiselt mängiti ikka jalgpalli. Mäletan esimest ööd ja nende hääli õues lõkke ääres. Siis need hääled mulle ei meeldinud. Nüüd on nad kõik mulle kalliks saanud. Miski, mis meenutab kodu. Olnud aegade helid.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Maja ees on ostukäru, mis ees, maja taga tegelt, aga ma käin peamiselt ikka tagantuksest sisse. Eesuksevõtmest on mul ikka veel koopia tegemata. Küll see ka tehtud saab. Mäletan suve algust, kus Kadri maja taga päevitades õppida üritas. Tulime rattaga, mina ja Ann, ning mu rõõm Tolstoist oli imesuur. Nüüd on see muutunud millekski, millest pean kirjutama pikemalt. Aga tol korral, tollel päeval, mil meil Anniga oli üks vahvamaid Tartu hetki, tol korral vaatasin seda hoovi ja mõtlesin aastaaegade vahetumisest.</div><div><br /></div><div>Kevad, ma ootan sind.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2626284964285078015?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-71733253597747326992011-12-20T00:59:00.003+02:002011-12-20T03:00:32.629+02:00Kell saab kohe üks öösel. Ma olen köögis ja pesin just käsi. Nad said tahmaseks. Tegin pliidi alla tule. Nüüd kostub praksumist. Käisin trepikojast puid toomas. Väljas tuul ulus ja undas. Siin puumajas kostub see hoopis paremini. Need majad hingavad ja lasevad tuultel kostuda. Olen ainult korra siin sellist tuult kohanud. Sügise lõpus, kui oli torm. Mäletan, et Merit tuli Soomest ja jutustas, kuidas laev kõigutas. Naiste tualett olevat olnud öökivaid naisi täis. Tema ei oksendanud. Aga oli torm ja öösel enne magamaminekut, kui kustutasid tuled ja läksid teki alla kuulsid, kuidas väljas tuul mängis.<br /><br />Pliit ei taha tuld võtta. Puhu, palju tahad.<br /><br />Kuulan jazzi; see toob jõulutunde. Lauri ütles, et jazz ongi jõulud, lihavõtted ning kevadsuvisügistalv. Peab seda teooriat kinnitama. Ja ma nägin esimest korda pilti Grace Kellyst ja ma ei teadnud, et see tema on ja ma vaatasin ta krunni pandud juukseid, ta pilku ja vaevumärgatavat naeratust, mis oli rohkem muie kui naeratus ning ma vist armusin korraks, kui selline asi nagu korraks armumine võimalik on.<br /><br />Lõpuks sain tule ülesse. Vaatasin Godardi. Mõtlesin ühele kirja kirjutada sellest kõigest, mis juhtunud on, sellest kõigest, millest ma lubasin talle juba ammuilma kirjutada, aga siis ikka ei kirjutanud. See tunne kadus ära.<br /><br />Raadiost küsitakse, mis laulu sa laulaksid talle, kes sai autolt löögi ja lamab seal ja kardab lahkuda, mis laulu sa laulaksid. Ja siis hakkab üks neegrimees laulma, kuidas üks tüdruk oma naeratusega talle meelde jäi ja ma mõtlen, et talveõhtud on ikka väga omamoodi ja erilised.<br /><br />Ma saan nüüd aru, et puud olid külmad ja niisked. Ime pole, et aega läks.<br /><br />Ning ma mõistan, et ma olen ikka tobuke. Et ma alustan iga kord kirjutamist lootuses, et nüüd kirjutangi ära, kirjutan end lahti, saan aru, mõistan. Näe, tuli siin, tema on hoopis targem, tema ei vaeva end mõtestamisega, aru saamisega, tal pole seda vaja. Tema on. Ja on selles olemises kõige õigem. Inimene, oma raskusega, oma pealemõeldud raskusega mõista ümbritsevat, mõista ennast. Oma igavese sooviga aru saada oma kohast.<br /><br />Ei, eks ma pinguta natuke üle kah. Eks ikka tule midagi sellest kirjutamisest, saab midagi selgemaks. Tuleb lihtsalt meelde jätta, et kirja saabki vaid see hetk.<br /><br />Tundub, et jazziga kaasneb mingi ajatus. Kuulan ja tunnen, et aega ei olekski, et ma olen selles hetkes siin ja see nagu seisaks või õigemini - ma olen siin oma köögis ja see ongi kõik ja muud ei ole, ei mingit muud märki sellest, et kusagil oleks algus või lõpp.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7173325359774732699?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-61110254299930629962011-12-06T12:19:00.004+02:002011-12-06T13:39:08.338+02:00Andestage, ma pole siia kirjutanud, sest mu mõtted on läinud muudesse kohtadesse.<div><br /></div><div>-</div><div><span class="Apple-style-span" >Katsetuste aeg.</span></div><div>-</div><div><br /></div><div><br /></div><div><b>Võte üks.</b></div><div><br /></div><div>- - -</div><div><br /></div><div>aken.</div><div>aknapeegeldusel küünal.</div><div>kaks tüdrukut lähevad mööda. üks naeratab endale.</div><div>vesi voolab ojadena vanalinnakividel. lumi üritab sajada. tal ei tule see välja.</div><div><br /></div><div>aeglane teenindus.</div><div>"meil olnud rõõme" raadiost. nutab olnud aega.</div><div>kell on kaksteist kakskümmend kaks päeval. teisipäev. kohvik vanalinnas.</div><div>ma pean õppima, aga bobdylan laulab ja kohv hakkab mõjuma, väljas sajab ja mul on veidi jahe olla.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><b>Võte kaks.</b></div><div><br /></div><div>- - -</div><div><br /></div><div><i>My dear lived here</i></div><div><i>beneath that tree she weeped</i></div><div><i>of times that passed</i></div><div><i>of times that last</i></div><div><i>til they're gone</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>My dear lived here</i></div><div><i>high upon that hill she watched</i></div><div><i>upon us all</i></div><div><i>we were small</i></div><div><i>and she was feeling</i></div><div><i>the weight of our lives</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>My dear</i></div><div><i>come to me</i></div><div><i>wake me up</i></div><div><br /></div><div><br /></div><div><b>Võte kolm.</b></div><div><br /></div><div>- - -</div><div><br /></div><div>Eesriie.</div><div><br /></div><div>Laval keskel on üksik tool. Valgus langeb otse ülevalt toolile. Ülejäänud lava on pime. </div><div><br /></div><div>Mängima hakkab Sex Pistols "Holidays In The Sun". Algul vaikselt, aina valjenedes.</div><div><br /></div><div>Muusika mängib.</div><div>Muusika katkeb äkitselt.</div><div><br /></div><div>Lavale kõnnib mees riietunud valgesse kombineesse, katmata on jäetud vaid nägu.</div><div>Kõhule on kirjutatud trükitähtedega VAIKUS.</div><div><br /></div><div>VAIKUS kõnnib lavale.</div><div>VAIKUS istub.</div><div>VAIKUS tõstab ühe jala üle teise.</div><div>VAIKUS võtab sigaretti, süütab selle, tõmbab mahvi, toetab käed jalgadele, risti.</div><div><br /></div><div>Vaikus.</div><div><br /></div><div>Tuli kustub.</div><div>Pimedus.</div><div><br /></div><div>Sigareti hõõgumine pimedas.</div><div><br /></div><div>Vaikus.</div><div><br /></div><div>Eesriie.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><b>Võte neli.</b></div><div><br /></div><div>- - -</div><div><br /></div><div style="text-align: justify;">Ta oli üheksateist aastat vana. Teised ütlesid ikka talle, et ta on vanem kui teised temaealised. Tema seda ei tundnud. Aga ta ei pannud seda kunagi pahaks, vastupidi, vahepeal see muutis teda rõõmsamaks ja enesekindlamaks. Peale aastate olid tal veel pikad kuldsed juuksed, mida ta armastas. Peale pesu lõhnasid need jasmiini järgi ja see oli tema jaoks maailma kallim lõhn.</div><div style="text-align: justify;">Detsembris kirjutas ta oma päevikusse:</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: right;"><i>Lumi langeb tänavale.</i></div><div style="text-align: right;"><i>Küünal kustus ja tema lõhn on ikka veel mu toas.</i></div><div style="text-align: right;"><i>Sulen silmad, hingan sisse ja kujutan ette Tema lõhna,</i></div><div style="text-align: right;"><i> keda pole veel kohanud.</i></div><div style="text-align: right;"><i>Novembri hallus on kadumas minust</i></div><div style="text-align: right;"><i>ja asendumas valgete klaveriklahvidega.</i></div><div style="text-align: right;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Oma südames armastab ta kõike. Ta sulgeb akna, sest külm on võtmas ta varbaid. Lumehelbed sulavad ta päevikukaanel, tema varvastel ja ta kuldsetel juustel, mis lõhnavad Tema jaoks kui kevad.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><b>Võte viis.</b></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">- - -</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">mõte</div><div style="text-align: justify;">mis nägu sul on</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">kas oled sa</div><div style="text-align: justify;">minu oma</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">miks ei tunne ma vahel</div><div style="text-align: justify;">sind ära</div><div style="text-align: justify;">miks vahel ei pea ma</div><div style="text-align: justify;">sind enda omaks</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">mõte</div><div style="text-align: justify;">mis mõte sul on</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">miks</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">enamjaolt</div><div style="text-align: justify;">vihkan sind</div><div style="text-align: justify;">suutmata olla</div><div style="text-align: justify;">oskamata olla</div><div style="text-align: justify;">sinuta</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><b>Võte kuus.</b></div><div style="text-align: justify;"><b>Annele.</b></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">- - -</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">"<i>või kirjuta põrumisest. ja tahtmisest. ja nautimisest.</i>" - AML</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Traktaat põrumisest, tahtmisest ja nautimisest.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Põrumine on igaveses seoses tahtmisega. Viimane omab endas alati võimalust, et seda mitte saavutades kaasneb põrumine. Küsimus ei ole kunagi põrumise vältimises, vaid sellega leppimises ja sellest õppimises. Tundub, et põrumine on hoopis olulisem osa inimeseks olemises kui tahtmine. Sest ometi oskame me juba sündides tahta emapiima, soojust, lähedust. Põrumiseks pole meid ette valmistatud.</div><div style="text-align: justify;">Näeme, et soovides olla suurem, on just põrumine tee meie arenguks. Miks sel juhul on põruda nii raske?</div><div style="text-align: justify;">Ehk on asi selles, kuidas meid on kasvatatud. Koolis pannakse hindeid sooritatud ülesannete eest, tädid annavad kommi tublilt käituvale lapsele, ühiskonnas järgneb karistus eksimusele.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Ja nautimine?</div><div style="text-align: justify;">Osa elust, nagu kannatusedki. Kus on peidus rahu? Usun, et mõistmises, leppimises ja arenemises. Mõistmises, et on asju, mida saan muuta, leppimises, et on ja peabki olema halba selle hea kõrval ning arenemises - põrumises, põrumises, põrumises ja sellega elamises. Üldse elamises.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><b>Võtete lõpp.</b></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6111025429993062996?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-32245361099619752712011-11-28T15:07:00.000+02:002011-11-28T15:10:58.541+02:00<div style="text-align: center;">Mul on hästi raske ühe ilust lahti öelda.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Mul on hästi raske ühele selgeks teha, mida ma tunnen tema vastu.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">- - -</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Sisesta ühe ilusa naise nimi:</div><div style="text-align: center;">[ <i>Anna Karina</i> ]</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Sisesta, mida ütled talle tänaval:</div><div style="text-align: center;">[ <i>Je sais. Le matin et le brouillard. Tu es belle.</i> ]</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Sisesta</div><div style="text-align: center;">endale</div><div style="text-align: center;">et</div><div style="text-align: center;">maailm</div><div style="text-align: center;">on</div><div style="text-align: center;">siin</div><div style="text-align: center;">ja</div><div style="text-align: center;">praegu</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">- - -</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Esimene torm Tolstois.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Mia käskis mobiilid laadima panna. </div><div style="text-align: center;">Merit tuli viimase laevaga Soomest ja selle peal oli kõigil süda paha. </div><div style="text-align: center;">Kadri jõudis alles täna koju.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Käisin poes.</div><div style="text-align: center;">Kiriku kõrval oksad maas.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Eile öösel õhus </div><div style="text-align: center;">pleki lendamise hääl.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Me kütame nüüd</div><div style="text-align: center;">päris tihti.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3224536109961975271?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-58796847280398695952011-11-09T13:58:00.003+02:002011-11-09T14:09:39.119+02:00<div style="text-align: left; ">Ma tegin sust kord pildi</div><div style="text-align: left; ">kui olid noor</div><div style="text-align: left; ">sa ei mäleta</div><div style="text-align: left; ">mina aga küll</div><div style="text-align: left; ">ma nutsin tol õhtul</div><div style="text-align: left; ">sest teadsin</div><div style="text-align: left; ">et suren enne kui sina</div><div style="text-align: left; ">ja et see on hea</div><div style="text-align: left; "><br /></div><div style="text-align: left; ">ja ma tegin sust veel ühe pildi</div><div style="text-align: left; ">kui olid õnnelik</div><div style="text-align: left; ">sa ei mäleta</div><div style="text-align: left; ">sest su lapsepõlv</div><div style="text-align: left; ">oligi õnne täis</div><div style="text-align: left; ">kõik koos ühes udus</div><div style="text-align: left; ">mina aga küll</div><div style="text-align: left; ">ma nutsin tol õhtul</div><div style="text-align: left; ">sest tundsin</div><div style="text-align: left; ">et elada on raske ja õnn</div><div style="text-align: left; ">tuleb kaugelt</div><div style="text-align: left; "><br /></div><div style="text-align: left; ">ning ma tegin sust veel ühe pildi</div><div style="text-align: left; ">viimase</div><div style="text-align: left; ">kui sa olid suur</div><div style="text-align: left; ">ja mina olin vana ja väsinud</div><div style="text-align: left; ">sa arvatavasti ei mäleta</div><div style="text-align: left; ">ega ma polegi sulle</div><div style="text-align: left; ">seda näidanud</div><div style="text-align: left; ">mina aga</div><div style="text-align: left; ">vaatan seda iga päev</div><div style="text-align: left; ">teades</div><div style="text-align: left; ">et mu õnn</div><div style="text-align: left; ">sai pildi peale</div><div style="text-align: left; ">püütud.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-5879684728039869595?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-48223807246014802032011-10-31T22:32:00.001+02:002011-10-31T22:33:54.545+02:00<div>Kes olen see</div><div>mina</div><div>kes siia</div><div>kirjutab</div><div><br /></div><div>kes kõnnib</div><div>kõmistab</div><div>neid samme</div><div><br /></div><div>näen vaid varju</div><div>sügispäikse varju</div><div>mis</div><div>ei tohiks olla nii ere</div><div>aga on ja</div><div>talv jääb hetkeks</div><div>kaugemale</div><div><br /></div><div>ma ei oska</div><div>aga tahan ometi</div><div>tahan öelda</div><div>mis sees mida tunnen</div><div>mida õigeks pean</div><div>kuigi raske on</div><div>ju öelda</div><div>mis see</div><div>õige</div><div>õigemini on</div><div><br /></div><div>ja tahan öelda</div><div>et lootust</div><div>veel on</div><div>et headust</div><div>on</div><div>sest</div><div>see on kerge</div><div>ununema</div><div>kui päevad</div><div>jäävad</div><div>lühemaks</div><div>kui</div><div>mitte näha</div><div><br /></div><div>öö</div><div>sina</div><div>siin</div><div><br /></div><div>istun</div><div>riiulite vahel</div><div>ning mu</div><div>selja taha</div><div>jääb kogu selle maailma</div><div>tarkus </div><div>mis seljad</div><div>olid neil</div><div>kes seda välja mõtlesid</div><div>kes meenutasid</div><div>kes täheldasid</div><div>üht</div><div>mida kandma pidid</div><div>looja</div><div><br /></div><div>öö</div><div>kingi</div><div>unustus</div><div><br /></div><div>Su nimi</div><div>on</div><div>vaikus</div><div>mu sees</div><div>sest</div><div>nimi</div><div>ongi vaid</div><div>ju sees</div><div><br /></div><div>muidu</div><div>Sa</div><div>ju</div><div>oled</div><div>lihtsalt</div><div>olles</div><div>kõikse</div><div>hea</div><div><br /></div><div>öö</div><div>lase mul</div><div>nutta end</div><div>tühjaks</div><div>lase nutta</div><div>õnn</div><div>tühjale kohale</div><div><br /></div><div>kerkib pilt tuleb pilt millel millest saab vihmahoog vihm sajab siin sajab raamatukogus sajab nende riiulite vahel pikalt sirgelt kiirelt sajab soe hea vihm peseb tarkuse puhtaks peseb nii et tarkus on headus et tarkus on lõpuks ikka rahu sajab saja saja saja aasta sadu aastasadu mida oodanud oleme kõik me kulunud väsinud seljad saja vaata lakke vaata tõuse siruta märg keha kael hingab üle aja hingab üle saja aja saa heaks saa heaks lase vihmal end kasta siin kus vaikus hiilib raamatute vahel siin sajab</div><div><br /></div><div>tule öö</div><div>tee</div><div>pai</div><div><br /></div><div>ja äkki</div><div>olen väsinud</div><div>jaa</div><div>me vist ei</div><div>saa</div><div>kunagi</div><div>teada paljut</div><div>me vist saame</div><div>vaid</div><div>rahu</div><div>ehk</div><div>kui veab</div><div>kui parajalt</div><div>targad oleme</div><div>oma lolluses</div><div><br /></div><div>öö</div><div>ole</div><div>koduks</div><div><br /></div><div>aita mul</div><div>tühjaks</div><div>saada</div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4822380724601480203?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-16197747493722242462011-10-25T23:26:00.003+03:002011-10-25T23:38:15.531+03:00<div style="text-align: right;">Kass nohiseb ja</div><div style="text-align: right;">minu õhtutes on kirjad</div><div style="text-align: right;">Sinule</div><div style="text-align: right;">ahi praksub</div><div style="text-align: right;">pimeda toa leeke täis</div><div style="text-align: right;">Karlova sügised on</div><div style="text-align: right;">üksiku mehe omad</div><div style="text-align: right;">selle</div><div style="text-align: right;">kes Kesk tänaval</div><div style="text-align: right;">korjab kastaneid ja</div><div style="text-align: right;">hommikuti paneb peegli</div><div style="text-align: right;">pikali vaibale</div><div style="text-align: right;">vaadates endaga tõtt</div><div style="text-align: right;">otsib vanadust</div><div style="text-align: right;">ühes taskus kirjad</div><div style="text-align: right;">teises kastanid</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-1619774749372224246?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-56283549558196297222011-10-16T14:22:00.001+03:002011-10-16T14:23:25.034+03:00Oh talv, sa tuled aina lähemale. Ja oma südames hakkan ma sinuga juba leppima.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-5628354955819629722?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-73234884322969072042011-10-02T22:15:00.002+03:002011-10-02T22:58:55.731+03:00"nagu ideaalsus"<div><br /></div><div>Ei tea. Ei oska öelda.</div><div>Mina kasutan seda nime, mis talle juba antud ennemalt - Tolstoi.</div><div><br /></div><div>- -</div><div><br /></div><div>Panin just siibri kinni.</div><div>Täna oli külm päev. Üks esimesi.</div><div>Sest õue minnes õhtul, kui veel valge oli, sai suuga moodustada auru.</div><div>Tõin puid üles.</div><div><br /></div><div>Kadri tegi seenesousti, mis tuli küll liiga vedel, aga maitses sellest hoolimata hästi.</div><div>Johan ja Siim käisid enne minu pool jalkat vaatamas.</div><div>Johani nett oli nimelt aeglane. Siimu oma vist ka.</div><div>Mia tuli ja ütles, et Karlovas on kõikjal kütmise hõng üleval.</div><div>Tahtsime pannkooke teha, aga sest ei tulnud midagi välja.</div><div>Koristama oleks pidanud. Koristame siis homme.</div><div><br /></div><div>Tuba on mõnusat kütmishõngu täis.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Vaadake,</div><div>ega siin ei tasugi nüüd öelda, et nii tuleb või nii on hea.</div><div>Need on nende meie elupäevade kirjeldused.</div><div>Ja ega meil neid muid ei ole.</div><div>Nii et oleme siis nendega, nendes ja ärgem ütle nii palju, kuidas peaks.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7323488432296907204?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-23873452643961686662011-09-25T22:08:00.006+03:002011-09-25T22:29:50.658+03:00<a href="http://2.bp.blogspot.com/-JmUv44Cjvi8/Tn-AwOxUsPI/AAAAAAAAAMM/D_k5HOuysxs/s1600/DSC01122.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-JmUv44Cjvi8/Tn-AwOxUsPI/AAAAAAAAAMM/D_k5HOuysxs/s320/DSC01122.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5656381223087681778" /></a><br />Esimene lehekülg uuest märkmikust.<br /><div><br /></div><div>-</div><div><br /></div><div><i>On Tartu sügis.</i></div><div><i>Mõistan, et see sügis pole nagu eelmine ning järgmine pole enam see. Ja see on kõige ilusam asi. Mis sest, et natuke kurb. Aga muutus on me elu.</i></div><div><i>Ja jälle, üle pika aja, kirjutan ma taas Sulle.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Raamatukogu esine on kirjuid lehti täis. Purskkaevu sulin on rahustav ning silmi sulgedes võiks uinuda. Kuid tegelt on selleks juba jahe. Paar pinki paremal loeb neiu sinise mütsiga raamatut. Vasakus jalas on tal must läbipaistev sukk, paremas roosa. Lehed on kõikjal ümberringi värvi vahetamas ja see on hästi kaunis.</i></div><div><i>Sügis on alati kaunis. Eriti siin.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Ja kui Sa küsid, et miks ma Sulle seda kõike siin kirjeldan, siis vist vaid selleks, et Sa saaksid ennast minuga siia kujutleda. Sest ometi kujutan ma Sind siia. Ma ju tean, kuidas Sa kõike seda armastad. </i></div><div><i>Ja siin ma olen. Alustamas seda uut sügist ja seda uut kirja Sulle. Ma ei tea, mis meist mõlemast saab, aga tunne on sees hea. Alati, kui Sulle kirjutan.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Saagu sellest sügisest siis see, mis ta olema peab.</i></div><div><br /></div><div><span class="Apple-style-span"><i><b>22.september / neljapäev</b></i></span></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2387345264396168666?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-39270486999963883542011-09-11T21:56:00.000+03:002011-09-11T21:57:56.562+03:00Erik Satie ja täiskuu.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3927048699996388354?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-35525571933833992862011-09-08T11:11:00.002+03:002011-09-08T11:17:16.136+03:00<b>M.M &amp; M.R.</b><div><br /></div><div><div>Praegu on hommik.</div><div><br /></div><div>Kardan, et täna tuleb külm päev. Aga mis sellest. Tegelt, salaja, mulle meeldivadki külmad sügispäevad. Siis saan kanda salle ja pikki pintsakuid.</div><div>Ja elu siin Tolstois paneb sind tundma kergena. Sombused hommikud, päikseline veranda lõunase malemängu ajal, vihmane pärastlõuna ning vaikust täis õhtu.</div><div>Tahaks teid kahte kutsuda jagama ühte minu Tolstoi hetkedest. Kasvõi korraks. Joome teed või kohvi või veini, räägime või vaikime - ega see alati nii tähtis polegi.</div><div><br /></div><div>Nii et kirjutage mulle, millal teile sobib tuleval nädalal ja ma kirjutan vastu.</div><div><br /></div><div>Hommikust,</div><div>R.</div></div><div><br /></div><div>- - - - - - - - -</div><div><br /></div><div><b>R.S.T.</b></div><div><br /></div><div><div>ma ei tea, kas ma olin siin</div><div><br /></div><div>mõte rändab</div><div>mina</div><div>kus ta küll</div><div>asub</div><div>asu leiab</div><div><br /></div><div>eks ta siin ole ma lihtsalt</div><div>ma ei näe</div><div>ei tunne ära</div><div><br /></div><div>aga Tartust</div><div>tema ja mina</div><div>võtame sind</div><div>avasüli</div><div>vastu ja</div><div>tervitame</div><div>nagu üks hea sõber teist</div><div>ikka</div><div><br /></div><div>ps võta alinale kaasa</div></div><div><br /></div><div>- - - - --</div><div><br /></div><div><b>R.</b></div><div><br /></div><div>Ja õhtuti kui koju kõnnin on iga õhtuga kergem.</div><div>Sest ometi tuleb see kergus just välja kõndides, kus aega olla endaga.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3552557193383399286?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-39282899064388498042011-09-05T21:08:00.004+03:002011-09-06T16:18:37.386+03:00Sain täna pildid ilmutusest kätte.<div>Hetked alates kevadest.</div><div>Mõned pilgud, mida olin unustanud.</div><div><br /></div><div>Ja päeva lõpus, mis ometi oli nii vahva ja täis rõõmsaid nägusid ning mõtteid ja tundeid,</div><div><br /></div><div>mõtlen ma ikka veel mõnele neist piltidest</div><div>ja lasen neil ennast ära viia.</div><div><br /></div><div>-</div><div><br /></div><div>Istusime Anniga purde peal.</div><div>Emajõgi loksutas ning kaduv päike andis mõista suve kadumist.</div><div>Rattad tegid ratta logisemise häält.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3928289906438849804?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-6582513951921111142011-09-02T13:15:00.006+03:002011-09-03T16:48:53.619+03:00<div>Täna oli koristuspäev.</div><div>Tegime veranda puhtaks ning käisime põrandad lapiga üle.</div><div> <br /></div><div>Kloppisime Miaga vaipu ning tolm lendas mööda aeda laiali.</div><div>Eero püüdis aknast meie kaltse.</div><div> <br /></div><div>Päike säras kuumalt ja eikusagilt ilmus suvelõpu soe vihm.</div><div> <br /></div><div> <br /></div><div>Joome teed ja kohvi ning kuulame Billie Holiday'd.</div><div> <br /></div>Ma armastan, kui Kadri tuleb ja sasib mu vihmast märga pead.<div> <br /></div><div>Mu aknast kostub vihma hääl plekil. <br /><div> <br /></div><div>Nii läheb elu siin Tolstois.</div><div> <br /></div><div> <br /></div><div>P.S. Õhtul on Kätlinil allkorrusel sünnipäev tervele Tolstoi perele. Palju õnne talle.</div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-658251395192111114?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-86202747999181274332011-08-29T13:38:00.017+03:002011-08-29T18:15:44.517+03:00<b>28.august</b>. Täna hakkab minu teine aasta Tartus.<div> <br /><div><div><i>Uskumatu tunne sees. Uskumatult hea.</i></div><div><i>Merit on soe ning ta lubas mul tema ploome süüa.</i></div><div><i>Muidugi tuli täna vihma. </i></div><div><i>Ainuke pettumus oli Werru kohv, aga seda saab nautida veel ja veel.</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>Seadsin kirutuslaua akna alla. Nüüd vaatan õhtut.</i></div><div><i>Ja ongi õhtu ning kass istub aknalaual, vaadates öhe.</i></div><div><i>On suve lõpp.</i></div><div><i>Lähen ja teen teed.</i></div><div><i>Kiuxu tahab vist süüa. Ta ronib mu ees laual ja luurab.</i></div><div><i>Nüüd on ta mu teki peal ja sulandub lamades sellega ühte.</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>Väljast kostub meeste hääli. Mõned nendest rääkisid enne jalgpallist ja hakkasid vaidlema. Mulle ei meeldi nende hääled.</i></div> <br /><div><i>Juba läheb päris kiirelt ning vara pimedaks. Panin tassi teega akna peale jahtuma. Las öö jahutab.</i></div><div><i>Mehed kutsuvad teineteist üles oma toole vaatama.</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>Sügis läheneb.</i></div><div><i>Värvides lehed on maas.</i></div><div><i>Hing otsib pelgupaika.</i></div><div><i>Ja minu aknast paistab juba kätte kaks tähte.</i></div> <br /><div><i> <br /></i></div><div><img src="http://3.bp.blogspot.com/-WpurWFcwgxM/Tltuw6k68tI/AAAAAAAAAL0/xCEddU15BWg/s400/DSC01117.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5646228344475939538" style="float: left; margin-top: 0px; margin-right: 10px; margin-bottom: 10px; margin-left: 0px; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px; " /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div>/ / /</div><div> <br /></div><div><b>29. august</b>. Täna kirjutaks ma Sulle kõigest.</div><div> <br /></div><div><i>Vaatan Werneris kuidas valitakse taaskord presidendiks Toomas Hendrik Ilves.</i></div><div><i>Ilm on väga omapärane täna, kohati tormipilvedega, järgmisel hetkel imekuuma suvepäikse</i><i>ga.</i></div><div><i>Mulle tuleb meelde üks suvepäev.</i></div><div><i>Olin maal ja valiti taaskord presidenti. See oli vist Ilvese esimese ametiaja algus.</i></div><div><i>Istusin põrandal ja uksest paistis kuum kesksuvepäike.</i></div><div><i>Seal kuumas laigus tundus kõik poliitika ja muu mõttetu.</i></div><div><i>Jõin külma morssi ning mõtlesin, mida tulevik endas peidab.</i></div></div><div> <br /></div></div><div><i>Tartu peal kõnnivad vastu ja mööda tuttavad näod.</i></div><div><i>Minu nägu on naerul.</i></div><div><i>Kaia oli mati ja magamiskotiga Venemaa poole teel, Karlova taha.</i></div><div><i>Mari kõndis valgede sukkadega üle platsi.</i></div><div><i>Rauno P. otsis voodit endale.</i></div><div><i>Paula sõi minuga saia ja leidis, et kõik teed viivad Wernerisse.</i></div><div><i>Ka Triinu eksis siia.</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>Head inimesed on Tartus.</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>- - -</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>Loen taaskord Õnnepalu "Paradiisi" ja ma ei tea, kas seepärast, aga mu hing ihkab minna noorena kuhugi, kus mu süda end peidab ja olla seal üksinduses ja vaikuses. Minna sinna oma murede ja õnnega, et mõista neid rohkem ja mõista ennast rohkem.</i></div><div><i>Ning kunagi tulevikus tagasi vaadata ja mõista, et see koht ja see aeg oli õnnelikum mu elus. Ja sinna igatseks ma alati tagasi (mitte kunagi sinna tagasi saades).</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>Kui nüüd mõelda, siis...ehk ongi see koht Tartu?</i></div><img src="http://2.bp.blogspot.com/-AttYuv6QgqQ/TluKAHXgXrI/AAAAAAAAAL8/CwZJMqeRgq4/s400/DSC01118.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5646258292421320370" style="float: right; margin-top: 0px; margin-right: 0px; margin-bottom: 10px; margin-left: 10px; cursor: pointer; width: 300px; height: 400px; " /><div> <br /><div><i>Ei tea.</i></div> <br /><div><i>Või siiski?</i></div><div> <br /><div><i> <br /></i></div><div><i>Osa minust tihkab olla vana ja väärikas.</i></div><div><i>Nagu puud, mis näinud torme ja aastaaegu.</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>- - -</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>Ja nüüd taevas jälle tumeneb.</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>Ja nüüd sajab.</i></div><div><i> <br /></i></div><div><i>Oodake kord. Ma käin väljas ära. </i></div><div><i>Ütlen tere.</i></div></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8620274799918127433?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-64305345435894912592011-08-24T22:42:00.001+03:002011-08-24T22:42:57.448+03:00<div>Ja ma olen veel nii noor ega oska veel kõike seda: valikuid, samme, ennast teisele selgeks teha. Kuidas ma siis saaksingi Sulle näidata, kes Ma olen, kui ma ise eksin ka endas ära ja komistan enda otsa?</div><div> <br /></div><div>Tean vaid, et öösel magama minnes on enamjaolt tunne, mis ütleb, et kõik on tegelt hea.</div><div> <br /></div><div>Kust tuleb arusaamine, kes oled? Kas tuleb?</div><div> <br /></div><div>Miks on vaja teist enda kõrvale?</div><div> <br /></div><div>Mis osa mängid Sina minu elus?</div><div> <br /></div><div>Hulk küsimusi. Tekib vaid eksinu tunne.</div><div> <br /></div><div>Tegelt olen ma vist ainult tahtnud vihmast aru saada. Siis võiks puhata.</div><div> <br /></div><div>Igavene kurbus, mis tuleneb lõhest kahe inimese vahel.</div><div> <br /></div><div>Igavene rõõm, mis tuleneb lõhest kahe inimese vahel.</div><div> <br /></div><div>Meri vastu kaljut.</div><div> <br /></div><div>Tuul ja vihmapiisad.</div><div> <br /></div><div>Sa hukutad mind ja sünnitad uuesti tuhast.</div><div>Mõni õhtu aga ma kardan kui ei kunagi varem.</div><div>Siis oleks Sind vaja.</div><div>Ja just siis...Sind ei ole.</div><div> <br /></div><div>Kas oled kunagi olnud?</div><div> <br /></div><div>Oled.</div><div> <br /></div><div>Kasvõi minu südames. Kasvõi unenäos. Sama tõelises kui kõik see muu.</div><div> <br /></div><div>Klaveriklahvid on hüpped mereranna kividel.</div><div> <br /></div><div>Ja mina olen noor ja oma muredes tunnen ennast vanana ja vahel väsinuna.</div><div>Ja mina olen vana ja oma muredes tunnen ennast vahel noore ja lollina.</div><div> <br /></div><div>Lõputud võimalused on laiali pillutud.</div><div> <br /></div><div>Kohv rõdul külm, aeg hiline, külm hiilib ligi.</div><div> <br /></div><div>Miks ma ei oska millestki muust kirjutada?</div><div> <br /></div><div>Sa ei märka pea kunagi, et ma Sind piilun. Sa oled oma maailmades ja mina igatsen. Pea alati.</div><div> <br /></div><div>Viiulid tähistamas kõige lõppu. Viiulid laulmas kõige alustuseks. Sest lõpp on algus.</div><div> <br /></div><div>Oo sügis, oh külm ja värviline sügis, tule mulle see aasta nagu iga kord, ikka ja jälle selle rõõmuga minus. Too mulle rahu. Palun sind. Pane mind jälle tundma ühena ja siin ja praegu. Pese mind puhtaks oma vihmadega. Lase mul loikudesse sukeldudes uuesti sündida pinnale tõustes. Pese mind. Pese mind. Palun sind.</div><div> <br /></div><div>Augustikuu tähed.</div><div> <br /></div><div>Ära.</div><div>Alati ära.</div><div>Alati mõistatamas.</div><div>Ja lõpuks...leppimas.</div><div>Kõigega.</div><div> <br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6430534543589491259?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-41058302956648045912011-08-19T22:17:00.007+03:002011-08-19T22:49:32.710+03:00<b>Mõtted 17.augustil, kui dalai-laama tõi ilusa ilma:</b><div> <br /></div><div>- Headus meelitab inimesi ligi ilma põhjuseta. Lihtsalt, tunne on hea. Arvan, et dalai kallistus oleks üks soojemaid maailmas.</div><div> <br /></div><div>- Aega on vähe, teha vaja palju. Kuigi midagi ei pea, aga kusagil sees on tunne, et olen justkui võlgu. Elu on ikkagi kingitus.</div><div> <br /></div><div>- Vitriinide peal ei tohiks istuda. Vähemalt mitte omaniku silme all.</div><div> <br /></div><div>- Kui inimestele mingit asja piisavalt kaua tõe pähe rääkida, jäävad nad seda uskuma.</div><div> <br /></div><div> <br /></div><div><b>Mõtted 18.augustil, kui hommik on kohv &amp; sigarettid:</b></div><div> <br /></div><div>- Muusika on ehk parim inimese eneseväljenduse viise. Ta on kõige täiuslikum kaduvus. Vaid hetke kestev. Mitte maal, mis säilib sajandeid, mitte sõna, mis peab vastu aastatuhandetele. Sa üted, et selle võlu peitub tema arusaamatuses. Kas kaks inimest saavad tunda üldse sarnaselt muusikas? Kas elus?</div><div> <br /></div><div>- Miks laste<b>sõim</b> sellist nime kannab? Ometi peaks lapsi ju armastuses üles kasvatama. Ja just sellises eas. Kuidas kõlaks lastepai? Lastearm? Lastehool?! Jaa.</div><div> <br /></div><div>- Suitsust ja kohvist. Kardan, et suits pole kaugeltki seltskondlik (populaarsele vaatele vasturääkides). Oleme rõdu peal kahekesi, põrand tuhka täis, paberid lennus, külm kohv kruusis.</div><div>Suits on just eraldumine, sissehingamine, jällegi sissevaat (nagu paljud muud asjad, <i>including</i> pime). Kas alateadlik himu suitsetamise vastu on ehk soov jällegi kord seista vastastikku enesega, leplikult ning rahus? Sa võid alati lobiseda suitsetades, aga osa sinust, suur osa ihkab saada sigaretisuitsuks, mis tõuseb hõõguvalt ning olla vaba kui tema.</div><div> <br /></div><div>- Asjad, mis lebavad laual:</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>kohvikann, 3 minu märkmepaberit (üks joonistusega tundrast, üks allkirjaproovidega ja üks <span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>luuletusega), üks suitsukoni, välgumihkel, pakk marlborowhitemint'i, Sinu käsi, valge leht sinise tindi ja <span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>Sinu käekirjaga, roheline tass Sinu külma kohviga.</div><div> <br /></div><div>- Miks me alati teeme asju raskemaks? Sest muutume igas hetkes, ajas?</div><div> <br /></div><div>- Kardan, et olen liiga noor, et Sulle olla Mina.</div><div> <br /></div><div>- Eile tundsin, et südamest hea mees naeratab lapsenutu peale.</div><div> <br /></div><div>- Ei tea, kas seda, mida ei ütle, on rohkem, kui seda, mida ütleme? Jah. Kindlasti.</div><div> <br /></div><div>- Ma vihkan, kui ma seksi ajal mõtlen rohkem kui tunnen.</div><div> <br /></div><div>- Nali. Ma ei saa viimasel ajal üldse naljast aru. Mis rolli ta mängib kahe inimese vahel? Mis mahtu ta peaks omama? Naer. Jäta meelde, et nali on naer ja naer on vabanemine. Kergus.</div><div> <br /></div><div>- Unenäod. Me rääkisime unenägudest. Mul meenus kolm: Bennu ja punane Zigull, geel käes ja lendamine ning kõige võimsam ja kurvem neist - isaga sõtta minek. Viimane neist tekitas tundmuse minus, mis saatis mind varjuna veel päevi.</div><div> <br /></div><div>- Kuidas on seotud kuu ja unenäod. Ometi on ju kuu tõus ja mõõn, peegel päiksele. Mis mõju sa omad, miks hirmutad mind?</div><div> <br /></div><div>- On tuul ja päike käib harva pilve tagant väljas. Kui näitab end, on soe.</div><div> <br /></div><div>- Naljakas, et sügavus on ka ülespoole. Ning metatasandiline.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4105830295664804591?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-50478488925297862792011-08-09T20:17:00.002+03:002011-08-09T21:09:01.875+03:00Ma olen jõudnud kuhugi.<div>Kohta, kus tunnetan ennast, aga</div><div>mul pole aimugi, kus ma asun.</div><div> <br /></div><div>Kombin neid, kes mu ümber</div><div>lootmaks leida ennast.</div><div> <br /></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div>Ae Rauno ae</div><div> <br /></div><div>Viimasel ajal</div><div>ei saaks keegi minust aru</div><div>aga</div><div>eks see ole kah minus endas kinni</div><div>et ei näita</div><div>et ei lase</div><div>tulla</div><div>ligi</div><div> <br /></div><div>Igatsen mõni õhtu just neid</div><div>keda pole</div><div>siin</div><div> <br /></div><div>Ae Rauno ae</div><div> <br /></div><div>Vahepeal ei mõista</div><div>miks mõistmist taga aetakse</div><div>kuni näen</div><div>kuidas Sa mind</div><div>ei</div><div>näe</div><div> <br /></div><div>Ae</div><div>Rauno</div><div>ae</div><div>ae</div><div> <br /></div><div> <br /></div><div>(kui sa lihtsalt tahad et sind ...)</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-5047848892529786279?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-89223300403559854672011-08-01T22:07:00.003+03:002011-08-02T12:06:35.419+03:00Oeh.<div>Olen õppinud, et kõik ohked ei kõnele halvast.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Üle pika aja jälle ihkan istuda maha ja kirjutada südamest.</div><div>Saatsin raamatutellimuse ära ning luban teile toimetada, kes te soovisite ühte endale.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Hakkan tasapisi vastama kirjadele, mis kogunenud.</div><div>Mille jaoks ei olnud hetki ega sõnu õigeid.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Suvel õpid kaduvust ning sellest lahti laskma.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Istusin maal üksinda köögis tee ja õhtuga. Tundsin üksindust, mis on eelkõige enesega vastamini seismine ja naeratasin.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Igatsen vahel hästi palju Tartut.</div><div>Ärge seda küll kellelegi öelge.</div><div>Lähen sinna augusti keskel ja siis teeme Anniga talgud.</div><div>Ning paljud vinüülid ootavad kuulamist. </div><div>Mulle kingiti üldse palju häid asju, sõnu ja pilke, kallisid ja pai sain ka.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Pöörasin öösel unes pead ja olin äkitselt unest ärkvel. Padi mu kõrval kandis endal ikka veel Sinu lõhna.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8922330040355985467?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-72674653414934950302011-06-30T23:52:00.006+03:002011-07-01T00:10:05.158+03:00<a href="http://1.bp.blogspot.com/-tjEHyhBIiZw/TgziGRexYpI/AAAAAAAAALc/X4moHNM9EAk/s1600/kaas1-001.jpg" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 282px; height: 400px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-tjEHyhBIiZw/TgziGRexYpI/AAAAAAAAALc/X4moHNM9EAk/s400/kaas1-001.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5624118632078467730" /></a>Saigi valmis.<div><br /></div><div>Täitsa oma raamat.</div><div><br /></div><div>Puhas rõõm.</div><div><br /></div><div>See ei ole küll midagi suurt,</div><div>aga minu jaoks tähtis.</div><div><br /></div><div>Head sõbrad,</div><div>kes tahab endale kah seda,</div><div>kirjutage mulle.</div><div>Ka teie, kes te mulle seda suusõnaliselt öelnud olete.</div><div>Et mul ikka meeles oleks.</div><div>Siia kommentaaridesse, meilile, feisbukis.</div><div><br /></div><div>4 raha on ühe hind.</div><div>Öelge kohe varsti, sest pean trükikotta tellimuse saatma.</div><div><br /></div><div>Kes tahab,</div><div>võib minu käest minu koopiat kah laenata.</div><div>Aga seda on vaid üks.</div><div>Noh, teistelt saab ka laenuks küsida, kui endale oma ei taha.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Ahjaa,</div><div>et ehk sellest, millest see raamat on.</div><div>Ma panen siis esimese lehekülje.</div><div>Ehk see annab aimu.</div><div><br /></div><div>R.</div><div><br /></div><div>- - - - - </div><div><br /></div><div><img src="http://4.bp.blogspot.com/-pHo6C3qh7nA/TgzkzPiFR6I/AAAAAAAAALk/tCiP8Yu3S1M/s400/soh-001.jpg" style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 282px; height: 400px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5624121603672852386" /><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><i><br /></i></div><div><div><i>See raamat on Tartust.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>See raamat on sündinud vihmast, kantud lumest ning puhutud tuulest.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>See raamat on kirjadest Sinule, keda olen terve elu otsinud.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Sel raamatul pole õiget algust.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Sel raamatul pole õiget lõppu.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>See raamat on minu Tartu mu esimesel aastal siin.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>See raamat on mulle endale.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>See raamat on sulle ka, kes sa selle kätte oled võtnud.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>See raamat on Sulle, kellele need kirjad on kirjutatud.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Kogu südamest.</i></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7267465341493495030?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-42614066354894344542011-06-18T19:10:00.002+03:002011-06-18T19:33:26.888+03:00Mind mingil määral häirib, et ma ei saa kunagi kõike teada. Et me ei saa. Veel rohkem ehk, et paljud ei mõista seda.<div><br /></div><div>- - - - - </div><div><br /></div><div>Sellest, et meie mõtlemine on kahemõõtmeline.</div><div><br /></div><div>Enamike maailm on tasapinnal liikumine - edasi, tagasi, külgedele. Puudub üles-alla. Ja mitte ainult liikumise juures, vaid inimesel avaldub see ka mõtlemise piiratuses. Huvitav, kas seepärast peavadki mungad mägikloostrites oma vaimseid rännakuid? Kujutan ette kivi viskamist mäeveerult alla, näha selle kukkumist ning mõista rohkem.</div><div>Kardan, et ka minu küsimine-mõistmine on kõrguse mõõtme puudumisest varjatud. Kardan kõrgusi, puude otsa ronimist.</div><div>Kas siit tuleb ka inimese igavene igatsus lendamise järele?</div><div>Ja unest. Ehk on uni, unenäod meie jaoks lahendus? See tööriist, mille kaudu jõuda kaugele, mõelda teistmoodi? Sest unes on mõõtmeid rohkem: aeg on hägune või üldse kadund, olen unes lennanud, pluss on seal veel midagi, millele nime ei oska panna, mida ei oska veel seletada (kui üldse kunagi).</div><div><br /></div><div>Arvan, et lennates me mõistaksime, et ei ole kõige selle keskel nii erilised. Mõtlen looduse keskel. Sealt ülevalt tundub kõik nii väike.</div><div><br /></div><div>Ma pean rohkem vihmale keskenduma, vihmaks saama. Ta küll ei lenda, aga ta langeb. Teekond, mille arusaamisest mul on ehk lihtsam alustada, kui näiteks lindude omast, kes lendavad. Või näiteks pilved.</div><div><br /></div><div>Mul on veel palju avastada, rännata, mõleda ja tunda.</div><div><br /></div><div>- - - - -</div><div><br /></div><div>Mõtlemisest.</div><div><br /></div><div>Mu mõtlemisprotsess ei toimu selle sõna õiges tähenduses. Olen seda varem tajunud häirivalt, aga nüüd tundub see isegi huvitav ja hea. Midagi teist, erisugust. Nimelt, niipalju, kui oskan sõnadega öelda, on tegu loogilise mõtlemisprotsessi (tavapärane) ning tajumusliku kompimise seguga. Seletan lähemalt. Tihtipeale ei suuda ma keskenduda ühele mõttejadale, kuna mingid tundmused/tajumused segavad vahele, tungivad jadasse. Mingi loogiline mõtlemine läbi kuuenda meele. Eriti rakendub see viimane luuletades-kirjutades loominguliselt, kus võib olla ei eksisteerigi esimest.</div><div><br /></div><div>Mu "luuletaja" pilk on nn. biheivioristlik märk sellest. Kujutluspildid tekivad rohkem tajumisest, kui loogilisest samastumisest mingi varemkogetud objektiga. See pooldaks mingil määral Descartes'i ratsionalismi.</div><div>Ei tea, kuidas on teistel. Praegu tundub see ilmvõimatu lahendusega küsimusena mu ees. Ehk kunagi...kui jaksu.</div><div><br /></div><div>- - - - - </div><div><br /></div><div>Holistlikust maailmast.</div><div><br /></div><div>See, milles puudub erinevus maailma ja kommunikatsiooni (keele) vahel. Õigemini, kommunikatsioon sellisena puudub, on vaid olemine. Ehk toimub suhtlemine (suhestumine?) läbi tundmuste. See oleks areng. See võiks olla tulevik. Keel on vigane vahend.</div><div><br /></div><div>Tunnen kõige lähemal sellisele maailmale Sinuga olles. Vaikuses.</div><div><br /></div><div>Ehk seepärast me kõik kirjutamegi/otsimegi armastust nii palju...</div><div><br /></div><div>- - - - -</div><div><br /></div><div>Ajast.</div><div><br /></div><div>Aeg on tähtis. Aeg on muutus. Aeg on elu, elamine, loomine, olemine, surm. Aeg on tunnetuse primaarne komponent.</div><div>Sest ajatus on null, algusetus, lõputus. Ja mitte olemine, sest olles on ka mitte-olemine.</div><div>(Ja ma jälle tunnetan keele piiratust siin...)</div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><i>Tallinn - Tartu</i></div><div><i>18. juuni</i></div><div><i>2011</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4261406635489434454?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-85468763957439281952011-06-13T23:17:00.002+03:002011-06-13T23:25:18.735+03:00<div style="text-align: center;">Mulle öeldi täna,</div><div style="text-align: center;">et mul</div><div style="text-align: center;">on luuletaja pilk,</div><div style="text-align: center;">mis käib ära</div><div style="text-align: center;">miljonis maailmas</div><div style="text-align: center;">ning räägib siis</div><div style="text-align: center;">mis nähtud.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">Ma <b>näen</b> sõnu.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8546876395743928195?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-21941571016598341842011-06-12T00:04:00.001+03:002011-06-12T00:04:43.263+03:00<div>me ees on terve maa</div><div>me ees on ööd mille mustast valgusest paistab silmadele nähtamatu seiklus</div><div>rahutus hiilib sisse</div><div>igas unes sead end rännakule</div><div>tõustes alati jõudmata pärale</div><div><br /></div><div>me ees on terve maa</div><div>me ees on päevad mille valgest pimedusest kostub kõrvadele kuulmatu kutse</div><div>ärevus ronib põue</div><div>avastad end uitamast otsatult</div><div>tänavaid mõtteid radu pidi</div><div><br /></div><div>me ees on terve maa</div><div>täis suve</div><div>ja unistuste lõhna</div><div><br /></div><div>teele</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2194157101659834184?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-26991023850627488302011-06-10T23:33:00.004+03:002011-06-10T23:43:35.774+03:00Katkend Rein Veidemanni raamatust "Isiku tunnistus":<div><br /></div><div>"</div><div>EPILOOG:</div><div>OLEMINE JA VÄLJENDUS</div><div><br /></div><div>Olla, et väljenduda. Väljenduda, et olla. Üha enam näen selles täiuse võrdkuju ja vormelit, elu tegelikku mõtet. Ja selles võrdkujus, vormelis omakorda eesmärki, mis ahvatleb avatusele, mis ütleb: ära rahuldu näivusega, otsi ja ammuta olemuslikku ning jaga seda teistega, sest kõik su elus, su teadmised ja uskumused, su kannatused ja ülendused, su õnned ja õnnetused on jagamiseks; iseendalegi kuulud sa niivõrd, kuivõrd kuulud teistele - ja Jumalale.</div><div>"Kirjutada, et mitte surra," ütleb Michel Foucault, viidates Blanchot'ile, ja arvab selle tarviduse olevat niisama vana kui keel ise. Ning Jean-Paul Sartre tunnistab oma "Sõnades", et ta sündis kirjutades, et kirjutades oli ta olemas ja kui ta ütles "mina", siis tähendas see "mina, kes ma kirjutan".</div><div>"</div><div><br /></div><div>Loodan, et Rein nüüd ei pahanda, et ma siin tema teksti kasutasin.</div><div>Aga ma tunnen ka nii. Mõnikord. Osalt.</div><div><br /></div><div>Õhtul on kuulda vaid mööduvaid autosid.</div><div>Öösel kaovad needki.</div><div><br /></div><div>Ma muide kirjutasin ka nii sellest olemisest ja väljendusest, omamoodi. Aint "väljenduse" asemel kasutasin "loomist".</div><div><br /></div><div>Järgmine nädal,</div><div>siis põgenen maale.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2699102385062748830?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-85200298547642454262011-06-06T02:17:00.002+03:002011-06-06T02:20:15.971+03:00Õhtul pesed jalad kausis puhtaks.<div><br /></div><div>Jätad ööseks akna lahti, sest palav on.</div><div><br /></div><div>Ma ei saa midagi teha.</div><div>Suvi on siin.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8520029854764245426?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-35984702114758690562011-05-30T23:31:00.002+03:002011-05-30T23:38:32.152+03:00Kuulan selili vaibal vinüülilt Juhan Viidingut<div>oma luulet lugemas.</div><div><br /></div><div>Varjud laes meenutavad midagit tuttavat.</div><div><br /></div><div>Olen siin koolitöö ja igatsusega.</div><div><br /></div><div><div>Kolin Karlovasse.</div></div><div><br /></div><div>Ohkan tasa.</div><div><br /></div><div>Tasa.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3598470211475869056?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-79523684282706072792011-05-21T04:24:00.003+03:002011-05-21T04:28:42.443+03:00Kell on neli.<div>Tantsisin end genis higiseks.</div><div>Oli Kongress.</div><div><br /></div><div>Sõitsin just rattaga läbi valge linna.</div><div>Tartu lõhnab sirelite järele.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7952368428270607279?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-81254360209444717912011-05-16T14:18:00.005+03:002011-05-16T14:29:01.728+03:00Sajus muutuvad kohvikud pelgupaikadeks.<div><br /></div><div>Vihmast läbi imbunud inimesed leiavad ühise sõbra, mille üle naerda või toriseda.</div><div>On kahte sorti inimesi: need, kes kiirendavad vihmas sammu ja need, kes hoopistükis aeglustavad, kaotavad korraks oma sihi ja nende nägudele ilmub õhkõrn naeratus.</div><div><br /></div><div>Vihmavarjud tärkavad õide. Neil, kel varje pole, nende juuksed saavad märjaks ja õnnelikuks.</div><div><br /></div><div>Ma peaksin endale kummikud muretsema.</div><div><br /></div><div>Mu akna alt kõnnib mööda aina rohkem ja rohkem ilusaid tüdrukuid.</div><div>Kõik tüdrukud on vihmas ilusad.</div><div>Naeratasin enne ühele ja ta naeratas vastu.</div><div><br /></div><div>Mu ratas on väljas vihma käes. Ehk saabki puhtaks.</div><div>Ühest autost tuleb välja väike valge ingel, kartmata vihma, joostes lompide poole. Tema ema jääb teda vihmavarjuga taga ajama.</div><div><br /></div><div>Naine teispool kohvikut: "Ei ole hullu. Ma olen näind, kuis lapsed nutavad, kui nende emmet ei ole. Ei ole hullu," ja ütleb telefoni headaega.</div><div><br /></div><div>Kõik tüdrukud on täna tõesti ilusad. Ja poisid on heade südametega.</div><div><br /></div><div>Sajab, sajab, sajab. </div><div>Asfaldile tekivad jõed, kõnniteele järved.</div><div><br /></div><div>Näen poissi ja tüdrukut, kes puu all otsivad varju. Või teineteist.</div><div><br /></div><div>Sajab aina rohkem. </div><div>Mulle meeldib tuuleta vihm, mis langeb otse alla.</div><div><br /></div><div>Lillad kummikud läksid mööda. Ma ei mäleta tema nime kahjuks.</div><div>Ning üks mees, vasakus käes pikk riidenagi.</div><div><br /></div><div>Üks naine jäi korraks tänavanurgal seisma, </div><div>vaatas maha ning kadus korraks</div><div>sellest maailmast. </div><div>Möödus paar hetke</div><div>ja siis oli ta tagasi, jätkates oma teed, väike muie suul. Mida ta küll leidis?</div><div><br /></div><div>Ma tõesti loodan, et mu ratas saab puhtaks.</div><div><i><br /></i></div><div><i><br /></i></div><div>(<i>Werner. 16 ja märts. kaks tuhat ja üksteist. pärast eksamit ja enne seminari.</i>)</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8125436020944471791?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-33354811537728077712011-05-12T15:00:00.000+03:002011-05-13T23:26:53.091+03:00Ahjaa.<div><br /></div><div>Oli öö ning rattaga tagasi sõites oli suvi ka. Sest kardigan seljas oli väga piisav.</div><div>Mõndades kohtades tundsin suveöö heina lõhna.</div><div><br /></div><div>Täna hommikul ärkasin</div><div>ning sõin (tänu Annile ja Epule)</div><div>küpsiseid piimaga.</div><div><br /></div><div>Tasa, tasa,</div><div>sammub suvi lähemale.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3335481153772807771?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-43256564825998669272011-04-28T16:05:00.003+03:002011-05-05T00:43:19.674+03:00Kallis,<div><br /></div><div>ma kirjutan Sulle päevast, mis tundub kui öö, kus olen samaaegselt segaduses ja rõõmus. Päike on täna liiga palav. Ihkan varju pea sama palju kui Su valget kaela, mida kevadpäikse all suudelda.</div><div><br /></div><div>Niisiis, sellest varjust, mis mu kohal hõljub. Ma ei tunneta aega, kuigi kõikjalt tulevad signaalid selle olemasolust. On hulk nõudmisi, tähtaegu ja ootusi, mis mulle on pandud, aga ma tundun kaugemale libisema sellest mõistmisest, mida omavad need, kes nõuavad ja ootavad.</div><div>Kardan elu avastada, sest tunnetan tänapäeva tavaarusaamu ning nende erinevust minu omadest. Kardan, sest need arusaamad ei talu erinevusi. Tajun neid tõkkeid teiste poolt, ega mõista, miks peaksime olema nii sallimatud, kui omame nii erinevaid reaalsusi. Ei mõista, miks teised mind nii väga mõjutavad, et hakkan kartma.</div><div><br /></div><div>Aga need mured, need varjud on minuga harva. Tartu teeb imesid ja annab vabaduse, mida vajan. Sügisvihmade tulek on sama tähtis kui elukutse leidmine.</div><div><br /></div><div>Elu kutse. Kuulatan ja üritan aru saada. Otsin märke oma ümber ning eriti enda sees, mis ütlevad, kas olen oma rajal, kas kõnnin teed, mis ongi mina - kruus ja liiv, poriloigud ja kuuseokkad - see kõik olen mina.</div><div><br /></div><div>Mida vanemaks ma saan, seda rohkem piire tunnetan enda ümber. Justkui kartus elu ees paneb meid tundma või ehitama lihtsust, mis kohati on väga kauge elust. Seda on kerge mõista, kui vaatan lapsi või üritan enda lapsepõlve meenutada.</div><div><br /></div><div>Lapsesuu küsimused, mis tegelevad kohati elu kõige tähtsamate osadega: surm, armastus, õhk ja unenäod jne. Kui lihtsalt, me suuremad, viskame need küsimused varna, kui peaksime neid endalt küsima tihedamini, kui vahetub vihm lumega, kui kevadvesi sügise omaga.</div><div><br /></div><div>Ja nii ma leiangi ennast siit maailamast, sellest puurist, millest väljujaid nähakse viltu. Siit tuleb mu igavene soov jääda lapseks, nutta, kui tahan, mitte teada, kui ei tea.</div><div><br /></div><div>Ja kuidas ma kuulen siit puurist su kutset, elu?</div><div><br /></div><div>Ning sama tähtis küsimus:</div><div><br /></div><div style="text-align: right;"><i>kuidas kõige selle keskel leian ma Sind?</i></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Siit ka mu palve.</div><div style="text-align: left;">Ma tean, et kutsud mind kui elu, sest ka mina hüüan Sind alati tuules. Palun, ära kunagi jäta mu kutsumist. Kõige selle keskel oleme ikka me kaks, oleme elus, oleme kutsumas ning lootuses, et ka oleme leidmises.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Hüüan Sind alati,</div><div style="text-align: left;">iga vihma ja tuisuga.</div><div style="text-align: left;">Ehk seepärast armastangi vihma nii palju.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Mees, kes on.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4325656482599866927?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-53750313113712864292011-04-24T12:03:00.002+03:002011-04-24T12:46:04.377+03:00<div>Reedel värvisime Mia pool mune.</div><div>Ma tegin oma omale peale taeva ja rohelise puu, kirja "Varsti sajab..." ja vihmapiisad.</div><div><br /></div><div>Öösel koju sõites</div><div>oli linn sulgkerget udu täis ja tuul liigutas seda minuga ühes.</div><div><br /></div><div>Raamatu ja Roosi päev.</div><div><br /></div><div>Doris Kareva luges Apollos jutte.</div><div>Saime tasuta roosid ja vahetasime need raamatute vastu. Ma sain veel ühe Wintersoni.</div><div><br /></div><div>Botaanikaaed.</div><div>Päike tegi selle imekauniks.</div><div>Ei leidnud Akadeemia laadalt endale õiget numbrit (Akadeemia 1993, nr.5.)</div><div>Istusime metsviinapuudest ümbritsetud pingi peal.</div><div>Kristiina Ehin luges luuletusi.</div><div>Valge paviljon aias.</div><div>Kõrval siblisid abiellunud oma ülikondade ja valgete kleitidega.</div><div>Välikohviku kohv maksis 1 euro.</div><div>Ostsin valge roosi.</div><div><br /></div><div>Ja tekkis tunne, et tahan kirjutada</div><div>südasuve sajust,</div><div>kus meie vihmavarjude servad</div><div>põrkuvad.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-5375031311371286429?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-26888064955854217032011-04-17T22:20:00.002+03:002011-04-17T22:56:13.275+03:00<div>\\\\</div><div><br /></div>Vein tegi eile väsiseks.<div>Mu laud olid tõesti väga väga väsised.</div><div>Ja mina sain väsiseks.</div><div>Öö väsis ka ära.</div><div><br /></div><div>Öö ja mina läksime väsinuna unne.</div><div><br /></div><div>\\\\</div><div><br /></div><div>Täna oli päike väljas. Olime linna peaväljaku ees.</div><div>Täna ei mahtunud asjad meisse ära.</div><div><br /></div><div>\\\\</div><div><br /></div><div>Me potsatasime maha inglite alla. See oli meie oma katusekorter.</div><div>Sa asetasid oma voodi katuseluugi alla nii, et kui sajab vihma, saad sa kuulata vihma häält, kui on öö, saad vaadata tähti ja kui koidab uus päev, saad vaadata päiksetõusu.</div><div>Kohvikut taheti vaikselt sulgeda ja meile pakuti võimalust jääda sinna hommikuni.</div><div><br /></div><div>Ma mõtlen siiamaani, et mis siis, kui</div><div>oleksimegi sinna jäänud...</div><div><br /></div><div>\\\\</div><div><br /></div><div>Võiks maal jaaniööl</div><div>üle lõkke hüpata</div><div>praegu.</div><div><br /></div><div>tuhakartulad - jaanimardikad - sõprade naeru kaja vaikse järve kaldal - udu metsade vahel</div><div><br /></div><div>\\\\</div><div><br /></div><div>Iga jutu taga siin on mingi erinev inimene, erinev maailm.</div><div>Ja nende taga veel maailmu, miljoneid.</div><div>Uskumatu.</div><div>Kujutamatu.</div><div>Hoomamatu.</div><div><br /></div><div>\\\\</div><div><br /></div><div>Sina, kellest ma</div><div>kunagi ei saa täielikult aru, aga kes sa näitad mulle end vahest.</div><div>Kord ööseti unenägudega, kord, kui teed mulle jalgevahelt nägusid, endal pää alaspidi.</div><div><br /></div><div>\\\\</div><div><br /></div><div>Ja jälle Sina,</div><div>kelle nime vanalinna katustele</div><div>olen sosistanud.</div><div><br /></div><div>Sest seal keegi</div><div>ei käi, keegi seda ei kuule,</div><div>kallis.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2688806495585421703?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-45308715939488870932011-04-12T00:43:00.003+03:002011-04-12T01:00:43.451+03:00Ma vaatan vana prantsuse filmi,<div>kus naishääl sosistab</div><div>ja tõlge ütleb:</div><div>"paris is crying as much as it was raining. will he please as much as it was raining?"</div><div><br /></div><div>- - -</div><div><br /></div><div>Ma kuulan Johansone,</div><div>kus hääl laulab:</div><div>"hüüan: näed, vikerkaar üle vee. lähen koju..."</div><div><br /></div><div>- - -</div><div><br /></div><div>Ma kirjutan kirje kaugele,</div><div>kus sõnades seisab:</div><div>"Ja ma unistan.</div><div>Ja otsin seda majakat.</div><div>Tuld kaugel udus, midagit, mille järgi sammuda.</div><div>Kuhu mind see elu viib?"</div><div><br /></div><div>- - -</div><div><br /></div><div>Päevad pole vennad.</div><div>Täna oli aga lihtsust täis hea päev.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4530871593948887093?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-72780884157807970682011-03-30T00:44:00.004+03:002011-03-30T22:15:23.072+03:00Mulle maitsevad värvid.<div>Nad on nii pehmed.</div><div><br /></div><div>Kui tunned,</div><div>et hommik oleks</div><div>kui raamatust kootud</div><div>nende värvide pärast.</div><div><br /></div><div style="text-align: right;">Ma usun, et miski ei juhtu kunagi enam samamoodi.</div><div style="text-align: right;">Et kõik ei ole täpselt sama.</div><div style="text-align: right;">Et kõik muutub</div><div style="text-align: right;">ja ma õpin armastama</div><div style="text-align: right;">aina ja aina</div><div style="text-align: right;">eri moodi.</div><div style="text-align: right;"><br /></div><div>Näen unes väga tihti,</div><div>et tantsin Sinuga.</div><div><br /></div><div>Mul tuleb silmi kinni pannes mälestus sellest, kuidas vanaema läheb öö hakul kasvumaja uksi kinni panema ja varahommikul, kui mina magan, neid avab.</div><div>Väljas on siis udu.</div><div><br /></div><div>Mul tuleb silmi kinni pannes mälestus,</div><div>kuidas vanaisaga Nõmme metsade all</div><div>suusatasime.</div><div><br /></div><div>Mul tuleb uinudes pilt</div><div>minust enesest</div><div>otsimas</div><div>majakat.</div><div><br /></div><div><br /></div><div style="text-align: right;">Minus</div><div style="text-align: right;">on</div><div style="text-align: right;">unistused.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7278088415780797068?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-30974560362403939942011-03-28T23:50:00.001+03:002011-03-28T23:52:25.050+03:00<div><i>Suvalised mõtted,</i></div><div><i>mis tulevad</i></div><div><i>praegu</i></div><div><i>siin</i></div><div><i>kusagilt</i></div><div><i>minemas</i></div><div><i>kuhugile kaugele</i></div><div><br /></div><div><br /></div><div>Plaksutan, sest kõik kajab vastu.</div><div><br /></div><div>Mida me nimetame hommikuks? Kui välja minnes kajavad sammud märjal rohul vastu sosinatena...</div><div><br /></div><div>Kui Moskva ei tunne pisaraid, siis Tartu ei tunne kiiret.</div><div><br /></div><div>Poisid, poisid, tuled takus,</div><div>läksid üle jõe, jalad lirtsumas lörtsisel sillal.</div><div><br /></div><div>Pragu, pragu, aiapragu,</div><div>aial puudu on üks lipp, mille vahelt lapsed saavad</div><div>läbi pugeda, aga vanemad inimesed ei saa.</div><div>Nad saavad vaid lapsi sööma hüüda.</div><div>Tule, tule, kiirelt nüüd. Jahtub pada paremaga.</div><div>Saavad vaid</div><div>lapsi koju kutsuda.</div><div>Tule, tule, öö on laskumas. Laod vajuvad silmile.</div><div>"Nagu oma salamu. Oma maa. Peidumaa." tunneb laps.</div><div><br /></div><div>Ma ei saa muust kirjutada, sest mõtlen Sinust.</div><div>Ma ei saa isegi Sinust kirjutada, sest oled nagunii igas mu Sõnas.</div><div><br /></div><div>Seinad on kui telefoniks lae ja põranda vahel.</div><div>Nagu seal mängus.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3097456036240393994?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-70304855919341741432011-03-28T22:54:00.004+03:002011-03-28T23:49:53.353+03:00<div><i>Bruno loeng</i></div><div><i>selles näituse tänava ringjas</i></div><div><i>päikest täis</i></div><div><i>ruumis</i></div><div><br /></div><div>Pea tühi. Lammas kastis.</div><div>(Ingrid joonistas oma vihikusse kasti, kus olevat biheiviorismi saladused peidus. Minule meenutas see Väikse Printsi lammast)</div><div><br /></div><div>Eesistuv poiss hilines ja tõi suitsulõhna.</div><div>Kevadpäike särab sisse.</div><div>Mu pea valutab, kui teda ühe kõrva juurest puutuda.</div><div><br /></div><div>Ja mul tuli meelde, et kui nägin Ingridit esimene kord,</div><div>jõime ju samuti šampust. Just nagu päikse käes täna oma</div><div>fagottide ja tormboonide ja fanfaaridega</div><div>enne loengut.</div><div><br /></div><div>Päike läks ära, külm hakkas.</div><div><br /></div><div>Söön täna hapukurke ja kõrvitsat,</div><div>sest raha sai otsa.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7030485591934174143?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-64433697458999317242011-03-27T01:35:00.002+02:002011-03-27T01:38:57.884+02:00Teesklesin täna kaugust,<div>sest Kadri ütles, et ei oska kauge olla</div><div>ja see tuli mul enda arust hästi välja.</div><div><br /></div><div>Ning seda teeseldes</div><div>jäi minu sisse see kaugus.</div><div><br /></div><div>Halb on nii.</div><div>Tõesti.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6443369745899931724?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-25238278200175515082011-03-24T22:28:00.005+02:002011-03-24T22:59:56.096+02:00Märkmikus<div><i>21. märts</i><div><i>esmaspäev</i></div><div><i>kevade algus 01:21</i></div><div><br /></div><div>Põhjused, miks Mul täna jonnituju on:</div></div><div><br /></div><div>1) ilm on nõme. sajab jälle lund ja ta sulab siis ära.</div><div><br /></div><div>2) kaks topsikaant olid teineteise peal kinni olles samal ajal minu kohvitopsi peal.</div><div><br /></div><div>3) Werneri kohv ei maitsend hästi</div><div><br /></div><div>4) isa pole raha üle kandnud</div><div><br /></div><div>5) ma ei viitsinud eile poes käia ja täna hommikul ei olnud leiba</div><div><br /></div><div>6) ma mõtlen liiga palju täna</div><div><br /></div><div>Põhjused, miks Mul täna hea tuju PEAKS olema:</div><div><br /></div><div>1) Werneri teenindaja (Kadri) teadis ette mu soove</div><div><br /></div><div>2) Mari tuleb külla</div><div><br /></div><div>3) Liis küsis öömaja</div><div><br /></div><div>... ja siis leidsin, et ikka on hea tuju.</div><div><br /></div><div style="text-align: center;">- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - </div><div><br /></div><div><br /></div><div style="text-align: right;">Ma kannan päikseprille</div><div style="text-align: right;">ja näen välja</div><div style="text-align: right;">nagu noor johnnydepp</div><div style="text-align: right;">ütles mu õde</div><div style="text-align: right;">väljas läheb varju</div><div style="text-align: right;">ja loengus tekib</div><div style="text-align: right;">tunne mälestus</div><div style="text-align: right;">et väljas</div><div style="text-align: right;">hakkab sadama</div><div style="text-align: right;">suurest tumedast</div><div style="text-align: right;">pilvest</div><div><br /></div><div><br /></div><div style="text-align: center;"> *- *-* *-* *-* *-* *-* *-* *-* -*</div><div><br /></div><div>Ma ei tea ju peaaegu kunagi, mida siia kirjutada...</div><div><br /></div><div>Igatsust.</div><div>Tuisusse hüütud igatsust.</div><div>Ehk jõudmas Sinuni...</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2523827820017551508?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-76692813278760769642011-03-15T23:52:00.002+02:002011-03-16T00:29:16.961+02:00Leidsin paberilehe kotist.<div><br /><div>8.märts Carelile:</div><div>"Me peaks tüdrukutele tulpe ostma."</div><div>9.märts Carelile:</div><div>"Ärme täna tüdrukutele tulpe osta."</div></div><div><br /></div><div>(Ja me ostsimegi. Ja me ei ostnudki.)</div><div><br /></div><div>- - - - - - - - -</div><div><br /></div><div style="text-align: justify;">Kõndisime peale eetika seminari Pauliga kodu poole.</div><div style="text-align: justify;">Rääkisime hirmust, mis tekib. Ja ma sain ühest aru. Kui halva juhtumise protsent on kasvõi 1, siis suudab inimene oma kujutluses seda niivõrd ette kujutada, et see muutub ta peas sama reaalseks kui ülejäänud 99%.</div><div style="text-align: justify;">See on hirmu vägi meie üle. Kui laseme.</div><div><br /></div><div>- - - -</div><div><br /></div><div>Kujutlusest veel.</div><div>Inimese intellektuaalsus-potentsiaal on nii suur, et ta suudab end kujutada mujale <b>ajas ja ruumis</b>. </div><div>Kadestan sõber Raeli ja tema armastust muinasjuttude vastu.</div><div>Mul on tunne, et ta oskab seal elada hoopis rohkem kui mina.</div><div><br /></div><div>- - - -</div><div><br /></div><div>Minu lähedal on üks tühi väli Tartus. Biomeedikumi vastas on üks täitsa tühi aas, kus laiub vaid lumi praegu. Linna keskel näeb see naljakas välja.</div><div> </div><div><i>Ma käin seal tähti vaatamas.</i></div><div>Oli reede öö, ma jalutasin sõbra poolt koju ja ronisin selle aasa ühel inimtühjal serval lumevalli otsa ning laulsin tasa. Tähed särasid.</div><div><br /></div><div><i>Ma lähen sinna peitu.</i></div><div>Kui tunnen, et mult nõutakse liiga palju, ei saa hakkama ja ikka need tunded, mis on vahel, siis kujutan, et seal aasal on punaste moonide põld. Jooksen sinna ja heidan ennast moonide vahele peitu. Tuul on tasane.</div><div><br /></div><div>- -</div><div><br /></div><div>Ma kirjutan Tartust midagit.</div><div>Raamatut.</div><div>Juba sügisest peale.</div><div>Üks päev tuli edusamm,</div><div>tuli nägemus, milline see peaks olema</div><div>ja</div><div>nüüd on see</div><div>palju juba.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7669281327876076964?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-80639808471029683622011-03-11T00:24:00.002+02:002011-03-11T00:47:21.610+02:00Olen ennast täna tühjaks kirjutanud.<div>Kõikjale mujale, kui siia.</div><div>Mitte midagi tähtsat vist, aga tunne on hea südames.</div><div><br /></div><div>Tahaks kunagi punast veini juua tüdrukuga,</div><div>kelle nimi on Brie.</div><div><br /></div><div>Käisin vastlaööl Kaia ja Mari ja Heidiga</div><div>Kaia kollast Salvo kelku ribadeks sõitmas.</div><div>Kassitoome (wok-panni kujuline lumekraater) oli kilkeid, naere ja katkisi prügikotte täis.</div><div>Sõitsime kahekesi kordamööda kõigiga alla.</div><div>Külmetasin ennast vist tol ööl.</div><div>Tagasitulles oli tuul vilu, külm puges kõikjale</div><div>ja kajakad olid millegipärast raudtee ääres.</div><div>Kartus.</div><div><br /></div><div>Heidi kirjutas just ühest, kes käib mõnikord riides</div><div>nagu valgusfoor või taevas.</div><div>Minu arust megavahva kirjeldus.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Ma loen Liv Ullmanni elust ja leian, et tänane õhtu on tõeliselt õnnelik mu jaoks.</div><div>Kui keegi küsiks miks, siis</div><div>"mittemillegi pärast" oleks kõige parem vastus.</div><div>Vist.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8063980847102968362?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-57235179489868919662011-02-28T22:57:00.002+02:002011-03-01T00:17:06.494+02:00Sa oled jälle mu mõttes ja ma ei saa midagi teha.<div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div>On südasuvi. Sajab paduvihma ning me jookseme toast välja õue. Hinged saavad puhtaks.</div><div><br /></div><div>On hilja. Uni kipub silmile. Mõtlen Sulle välja muinasjutu ja Sa teed mu põsele musi enne uinumist.</div><div><br /></div><div>On esimesed kevadilmad. Väljas on märg ja libe ja meie hüppame lompides.</div><div><br /></div><div>On kohvik. Tee aurab, lehed ennustavad õnne. Jälgime küünlaleeki, istume vaikuses ja rohkem nagu polegi vaja.</div><div><br /></div><div>On suvi. Kõnnime paljajalu rohul.</div><div><br /></div><div>On Tartu sügis. Sõidame ratastega pikniku pidama, leiame rohuse künka. Võtame korvist välja head ja paremat, joome tumetumepunast veini ning öö lähenedes tõmbame pleedid ümber.</div><div><br /></div><div>On õhtune tuba. Loeme teineteisele luulet. Mängitame vanu vinüüle ja tantsime vanade rütmide järgi.</div><div><br /></div><div>On laupäeva hommik. Ärkame üles vara ja vaatame multikaid koos teki all.</div><div><br /></div><div>On seiklus. Käime mööda antikvariaate, nuusutame vanade raamatute lõhnu ja vaatame, mida vanad kapid endas peidavad.</div><div><br /></div><div>On tekialune. Sosistan Sulle kõrva, et oled ilus.</div><div><br /></div><div>On halb tuju. Sa naeratad ja ma ei mõista, kuidas Sa seda kogu aeg ikka ja jälle teed.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div>On öö ja me lamame voodis. Sa palud mul kirjutada armastusest ja ma olen hommikuni kirjutuslaua taga lehtede vahel, vaadates vaid vahel, kuidas Sa magad.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-5723517948986891966?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-70563056938064672032011-02-26T23:46:00.004+02:002011-02-27T00:34:28.328+02:00Täna oli laupäev.<div><br /></div><div>Tõusin hommikul, pea oli imelik. Tegin kannuga kohvi, isa ei soovinud, ta juba oli joonud. Tere hommikust isa.</div><div><br /></div><div>Kirjakastis oli vaid kiri eetika seminari kohta, seegi tühitähi.</div><div><br /></div><div>Helistasid keskpäeva paiku. Vabandasid, et hilja, kuigi tegelt ei saanudki ju õigemal ajal enam. Leppisime kella neljaks, et saaks kõik ilusti tehtud ja rahulikult tuldud.</div><div><br /></div><div>Väljas polnud nii külm kui eile. Jõudsin Estonia ette kümme minutit varem ja toetusin vastu seina. Sinna, kus gaidid olid eelmine kord. Laulsin.</div><div><br /></div><div>Muide, ma kirjutan seda täpselt nii, nagu Sulle rääkisin: teen tühja kasti lahti ja asun tähti seadma. Ja see tulebki.</div><div><br /></div><div>Sa tulid ja ma nägin kohe.</div><div>Su sall lõhnas hea. Või siis Sina. Või mõlemat.</div><div><br /></div><div>...</div><div><br /></div><div>Las need jutud jääda sinna ja meiega.</div><div><br /></div><div>"Pehme kampsun, mis tekitab tahtmise sind kogu aeg kallistada..."</div><div><br /></div><div>Ma sain aru, et igatsus on ootamine.</div><div>Ja ootamine on äratundmine.</div><div>Tunned, et ka teine igatseb sind.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Ja tegelikult,</div><div>juba bussiga tagasi sõites...</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Sa mängisid Noa laeva teetassiga, sest seal oli pragu.</div><div>"Nii on ka hing, teda kanna sa kaasas..."</div><div><br /></div><div>Oeh.</div><div>Hea oeh.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7056305693806467203?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-39715401969031486472011-02-25T13:05:00.002+02:002011-02-25T13:08:08.555+02:00Vaatan vanu fotosid, tehtud enne mind, peal ema, isa, vanaisa ja nii edasi.<div><br /></div><div>Hirm tuleb sisse, mõistes</div><div>kui palju oli enne mind ja saades aru, et</div><div>ei suuda kunagi hoomata seda.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Vanu pilte hoides mõistad nii selgelt aja võimu meie üle.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3971540196903148647?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-52599909845976058412011-02-23T12:49:00.003+02:002011-02-23T13:05:10.569+02:00öö on pime<div>öö on külm</div><div>Tähe tänaval</div><div>peatun kohviku ees, mis kinni</div><div>ja taamal teeb</div><div>andres mähar</div><div>suitsu</div><div><br /></div><div>Ma sõidan bussiga kohe varsti Tallinna.</div><div><br /></div><div>Kotis on muude asjade hulgas pastlad, mis Kaarliga lähevad presidendi vastuvõtule.</div><div><br /></div><div>Loodan see nädal palju sõpru näha.</div><div><br /></div><div>Neljapäev lähen vanaema pidulikule lõunasöögile. Elagu Eesti!</div><div><br /></div><div>Leib on must ja annab jõudu. Mina annan suud.</div><div><br /></div><div>Avastasin, et mõned vanad sõbrad ei ole enam samad ja mina ei ole sama. Aeg teeb oma töö.</div><div><br /></div><div>Avastasin, et inspireerivad inimesed on siin ümber.</div><div><br /></div><div>Istusime Kaiaga tunde kohvikus ja olime auklikud.</div><div><br /></div><div>Sain aru, et kahelda on loomulik ja varsti tuleb vaimustus uuesti.</div><div><br /></div><div>ja see öö tõesti oli pime</div><div>ja see öö oli külm</div><div>ma olin Tähe tänaval minemas soolaleivapeole</div><div>ning jäin seisma pimeda kohviku ees, mis lubas samat hõnguelamust, mis ühe memme sahvris</div><div>ja taamal tõesti tegi</div><div>andres mähar </div><div>suitsu. ma kõndisin mööda.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-5259990984597605841?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-10853740443857160652011-02-12T22:58:00.002+02:002011-02-12T23:25:05.026+02:00<i>And time flows...</i><div><i>like it wasn't there</i></div><div><i>like it has never been.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Ships made of clouds</i></div><div><i>bring me happiness</i></div><div><i>make my world colourful again</i></div><div><i>and bring me dreams from the stars.</i></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div>Ma ei kirjuta Sinust täna. Sest kohati ei tunne ennastki. Ei tea, miks mõndasid asju teen, miks jätan mõned tegemata.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Istusime Kaarliga genis ja rüüpasime jooki. Laual oli vana lamp, mille Kaarel alul kustu pani, aga mina palusin tal selle uuesti põlema panna. Sain pärast alles teada, et see häiris ta silmi. Minust paremal, aknalaua peal, oli vanaaegne trükimasin, mille klahvide peal kirillitsa oma koha oli leidnud. Trükkisin ja tundsin end hemingveina. Kaarel võttis raamaturiiulist puškini ja luges valjusti ühe luuletuse:</div><div><br /></div><div><div>"<i>Ju lasub Gruusias must udu küngastel.</i></div><div><i> Aragvat loorib öine uju.</i></div><div><i> Nii kerge ja kurb: mu lein on härdalt hell,</i></div><div><i> mu leinas helendab su kuju.</i></div><div><i> Su kuju üksinda!...Maailmas miski muu</i></div><div><i> nii leebelt nukraks mind ei muuda.</i></div><div><i> Jah, armastan ja hõõgun - armumata ju</i></div><div><i> mu süda tuksuda ei suuda</i>."</div></div><div><br /></div><div>Leidsime mõlemad, et viimased kaks rida on legendaarsed ja et meil pole aimugi, mida "uju" tähendab. Õnneks on Ingrid, kelle arvamusega "uju" kohta ka mina nõustusin. Koos koostasime lausa luuletuse:</div><div><br /></div><div><div><i>Va Öine Ujuv on see metsik udu, </i></div><div><i>mis kuidagi ei saa muidu...</i></div><div><i>Ta pehmed piisad on kui tudu</i></div><div><i>sa kõnnid, endal kõrvad ludus.</i></div></div><div><br /></div><div>Kaua ei saanud me maailma üle kurta Kaarliga, kuna sattusime juhuslikult luuleõhtule. Annika oli ka seal. Ta hääl on omamoodi. Hea. Kaarel läks pärast korpi, mina koju. Kallistasime hüvastijätuks. Külm oli. Mu mantel on liiga õhuke. Tartu õhtu oli inimesi täis, vähemalt linna peal. Sain bussi peale joostes ja olin kodus, kus panin villased sokid jalga ja hakkas soe.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-1085374044385716065?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-27997657169996513742011-02-10T23:09:00.004+02:002011-02-10T23:24:27.765+02:00<i>Tahaks, et mu nimi oleks täna Sügispoeet.</i><div><br /></div><div>- - - -</div><div><br /></div><div>Olen Sind armastanud</div><div>Jah, Sind</div><div> Olen Sind armastanud kohvikutes</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>eri linnade kohvikutes</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>prantsuse hõngustes</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>kohvide vahel</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>teed auramas</div><div><br /></div><div>Jah, just Sind</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>Olen Sind armastanud tänavatel</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>eri linnade tänavatel</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>täis puitmaju</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>tänavavalgust pimes</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>läbi lörtsi</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>ja palava suve</div><div><br /></div><div>Jah, kallis, Sind</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>Olen Sind armastanud salaja</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>Jah, Sind, kes Sa seda ehk aimasid</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>Olen armastanud ja</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>armastan siiani.</div><div><br /></div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>Rauno.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2799765716999651374?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-64051650398623239842011-02-06T16:41:00.002+02:002011-02-06T17:07:31.635+02:00Täna paistis veebruaripäike<div>nagu kevade oma.</div><div>Bussipeatuses hakkas palav.</div><div><br /></div><div>"<i>Ning ma ei mõista ikka, miks poed Sa igasse loosse, unistusse, tõesse mul.</i>"</div><div>Seda mõtlesin seal soojas siis.</div><div><br /></div><div>Nüüd aga on päike loojumas.</div><div><br /></div><div>Pea kolme tunni pärast olen rongiga teel Tartu poole. Kaasas kaks latti suitsuvorsti, raamat Lauralt, uus luulekogu poest ja kolm raamatukogust, mis sealt maha kanti, paar kollaseid kindaid kevadisteks rattasõitudeks vanaema poolt ja mida kõike veel.</div><div><br /></div><div>Uue ärevuses. Kevade ootuses. Alguse alguses.</div><div><br /></div><div>Luban olla tublim, proovin olla hääm.</div><div><br /></div><div>Vaatan praegu aknast välja ja loojuva päeva taevasse jätab oma juti lennuk, valge juti, mis ma tean, et kaob. Õigemini, juba ta kaobki, sa näed ta minemist. Valge saba muutub lühemaks ja haihtub. Ning ma tunnen, et ka minuga on nii, et ma haihtun vahepeal. See on hirm, mis mind jälle ja ikka leiab.</div><div>Aga see hirm kaob. Kaob siis, kui ma mõistan, et ei see jutt ega ka mina, kumbki meist ei kao tegelt. Miski ei kao. Kõik muutub vaid, transformeerub teiseks.</div><div><br /></div><div>Kuhu lähen mina, kelleks muutun?</div><div>Lennukijutt pilve, inetu pardipoeg luigeks, soojus paiks.</div><div>Päev ööks.</div><div><br /></div><div>Pikk tee minna. Palju inimesi veel vaja leida. Jah, just.</div><div><br /></div><div>Jälle mul on tunne, et see kõik siin muutub mingiks tohuvapohuks, kust kuskil peitun mina, aga paljud leiavad udu. Siis tuleb aga meelde ju, et udu on õnnistus.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><i>Jälle hiilib ligidale mälestus tänasest bussipeatusest ja päikse soojusest. Nendest mõtetest, ja mis tähtsam, tunnetest, mis olid.</i></div><div><i>Nii võiks magama jääda, nii võiks tulla uni...</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6405165039862323984?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-86187764543813029062011-02-02T00:19:00.001+02:002011-02-02T00:19:57.936+02:00Täna oli hea päev.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8618776454381302906?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-34515539014568055892011-01-26T02:21:00.003+02:002011-01-26T02:28:10.771+02:00<div><i>öösorr</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>teistmoodi olekud</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>andunud vihmapiisad</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>kortsus kardinad</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>üksikud kardinapuud</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>kiilid veede peal</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>see, mis sul põues</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>vari katusel tasakesti</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Sina Sina Sina Sina Sina veelkord Sina, keda ma ehk ei tunnegi veel</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>avastamata kuulatamata hetked</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>vahuga lained paadiserval</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>sosin tuules</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>andestus liival</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>kõik, mis möödub, kui magan</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>üks olemine kesk olevat</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>unnesuigumine</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>sassis juuste hääl padjal</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>kivikesed samblasel trepil</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>sada aastat tagasi</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>purki püütud päiksekiired</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>vigadega mina</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>aia pealt lehvitav väikevend</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>metsaäärne rada hommikuti udus</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>jasmiiniõied teevees</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>need tagasivaated</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>sajad paid, mis sulle antud. iga olulisem kui teine</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>tasa tulev suveöö</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>paljad jalad lombis</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>ning</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>iga pilk, mis kunagi saadud.</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3451553901456805589?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-85460430425847070182011-01-26T01:11:00.002+02:002011-01-26T01:29:06.247+02:00särinad.<div><br /></div><div>Ma näen palju unenägusid.</div><div>Ma tahaks teada, millest unenäod tehtud on.</div><div>Tule öösse, tule ööloosse, salajane Sina. Tule, et ei unustaks.</div><div>Et oskaks Sind kunagi ära tunda.</div><div><br /></div><div>särinad. värin.</div><div><br /></div><div>Marmorpõrandad on külmad.</div><div>Kiikhobune, punane kelk, täpitassid, vana malmist pott.</div><div>Puitpõrandas pinnud.</div><div>Kallistan vanade majade hõngu.</div><div><br /></div><div>kes oli minu vanavanaisa isa?</div><div>kes oled õige sina?</div><div>kes mina?</div><div><br /></div><div>vastusteta vastused.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8546043042584707018?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-71012752737806609972011-01-16T22:22:00.004+02:002011-01-25T17:44:35.682+02:00<i>Tühjad klaaspudelid rannaliival kirjadeta.</i><div><i><br /></i></div><div><i>Minu mõtted mere poolt uhutud.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Minu ohked.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Taamalt paistab loojuv päike. Vaikne tuuleiil toob endaga soolast hõngu. Taevas muutub roosakast tumeoranžjaks. Öö läheneb aga väga vaikselt. Just nagu need tuuled siin.</i></div><div><br /></div><div>- "Kirjad Zumbardiast"</div><div>(<span class="Apple-style-span">Romaan, mis kunagi ei saa olema</span>)</div><div><br /></div><div>- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -</div><div><br /></div><div>Teel olekud.</div><div>Teele minekud.</div><div>Teelt uuele teele tulekud.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: center;">Suurte laevade lained.</div><div style="text-align: center;">Väikeste lainete laevad.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: right;">Säutsuv igatsus oksa peal</div><div style="text-align: right;">akna taga istub</div><div style="text-align: right;">ootab</div><div style="text-align: right;">ööd</div><div style="text-align: right;">et</div><div style="text-align: right;">olla</div><div style="text-align: right;">uuestisündinud</div><div style="text-align: right;">uues</div><div style="text-align: right;">kuues.</div><div style="text-align: right;"><br /></div><div style="text-align: center;"><b>_________________________________________</b></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Olen vist alati tahtnud kirjutada igatsusest.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Igatsusest olnud aegade,</div><div style="text-align: left;">kohvijoomiste,</div><div style="text-align: left;">kodude üle.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Peituvad need kodud siis</div><div style="text-align: left;">teises linnas,</div><div style="text-align: left;">teistes südametes,</div><div style="text-align: left;">ookeanil või maal,</div><div style="text-align: left;">metsas või allikapõhjas liiva vahel.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Igatsus toob teadmise,</div><div style="text-align: left;">kui hea olnud</div><div style="text-align: left;">ja jõu</div><div style="text-align: left;">pürgida uuesti sinna</div><div style="text-align: left;">häässe.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">"<i>and kiss you when you start your day</i>"</div><div style="text-align: left;">- Simon &amp; Garfunkel</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7101275273780660997?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-64744397521220416712011-01-14T14:44:00.004+02:002011-01-14T14:54:58.138+02:00Nägin öösel halba unenägu.<div><br /></div><div>Nägin, et käis sõda. Olin maal oma suvilas ja käis sõda. Ma kartsin. Ma pole ammu nii palju kartnud, kui täna öösel.</div><div><br /></div><div>Olime seal perega ja peitsime kõik väärtusliku ära. Seal olid mu vennad, kellest ma väga hoolin. Mäletan, kust poolt vaenlane tuli.</div><div><br /></div><div>"<i>Sõda on lähedal.</i></div><div><i>Sõda on pomme puistavad lennukid.</i>"</div><div><br /></div><div>Aastavahetuse saluut maal oli peidus pilvede taga. Tekkis tõesti tunne, et pommid plahvatavad. Kuma oli lihtsalt selline.</div><div><br /></div><div>"<i>Sõda on äkki väga lähedal. Sõda on tankid ja sõdurid.</i>"</div><div><br /></div><div>Mäletan, et läksime isaga vaenlasele vastu. Kartsin ja arvatavasti näitasin seda välja.</div><div><br /></div><div>"<i>Sõda on väga lähedal ja valus. Sõda on surm.</i>"</div><div><br /></div><div>- -</div><div>Hommikul ärgates oli väga</div><div>halb olla.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6474439752122041671?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-15825396043854458762011-01-06T14:13:00.002+02:002011-01-06T14:25:33.687+02:00<i>Kirja pandud</i><div><i>Werneri kohvikus</i></div><div><i>06.01.2011</i></div><div><i>peale eesti keele ja</i></div><div><i>enne psühholoogia eksamit</i></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div>Jälle olen siin samas kohas tagasi,</div><div>kus küsin endalt</div><div>mida</div><div>ja milleks kirjutada</div><div>Ööd mööduvad,</div><div>päevad kohati kiiremini veel</div><div><br /></div><div>Magan viimasel ajal liiga palju</div><div>maha mahaviskamiseks nimetama peaks</div><div>seda</div><div><br /></div><div>Rosinad ei maitse täna</div><div>Panin tähele, et Tartu kohv on</div><div>Tallinna omast mahedama röstiga</div><div><br /></div><div>Ümberringi muutuvad väärtused ja ilm</div><div>Mina üritan leida oma kohta,</div><div>oma väärtusi ja paika, kus tunneks end</div><div>kodus</div><div><br /></div><div>Meri on mulle alati rahu toonud, aga ta ei ole</div><div>see</div><div>Laaned ja metsad, sealt leiad mind,</div><div>jõgede kallastel roo sees ja heinamaal</div><div>Saatmas loojuvat päikest metsatuka taha</div><div><br /></div><div>Kardan homsete ja ülehomsete pärast, aga</div><div>tean, et see on lollus</div><div>On ju aint täna, olen ju ainult mina</div><div>Ja võib olla ka sina, kui ma sind</div><div>juba ei maininud</div><div><br /></div><div>Vanadest ustest sisenemine on alati põnev. Justkui ajamasinasse ast. Hinga olnud aegu.</div><div>Kirjuta ennast ellu. Kirjuta tohutult ja lase teistel olla sinu ridade vahele kirjutatud.</div><div>Tunnen siin hommikuti ärgates justkui, et oleks unes armastunud kõike. Aga ma ei oska veel seda tunnet edasi tunda.</div><div><br /></div><div>Unenägu, oled nii ilus</div><div>kui tüdrukute jalad.</div><div>Ära ole nii lärmakas kui</div><div>kohvik lõunatunni ajal.</div><div>Ole rahu mu südamel,</div><div>pai mu hingel.</div><div>Räägi keeltes, mida pole kunagi kõneldud. Tantsi sammudes, mida pole tantsitud. Nuta valus, mida tuntud.</div><div><br /></div><div>Ma nägin kohviku lühtri küljes ämblikuvõrke ja lootsin kohe, et need sinna ka jäeksid. Ja avastasin, et lagi olla on väga õnnetu. Et laed on väga üksikud.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-1582539604385445876?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-83408005924649539582010-12-26T13:43:00.002+02:002010-12-26T14:21:53.509+02:00Ühe asja unustasime kõik ära.<div>5.oktoobril sai minu blogi 2 aastaseks. Palju õnne sulle, Ümbersinukallistus!</div><div><i>Mees, kes on</i> on eksisteerinud paar aastat juba ja muutunud.</div><div>Ja nüüd siis, aasta lõppedes mõtlesin, et võiks vaadata möödunut aastat siin blogis ning tuua välja mõned eredamad pärlid.</div><div><br /></div><div><div>: : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : :</div><div><br /></div><div>PARIMAD PALAD <span class="Apple-style-span" >2010</span></div><div><br /></div><div>: : : : : : : : : : : : : : : : : : : : : :</div></div><div><br /></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/02/rahvakusitlus.html">Suur rahvaküsitlus veebruaris</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/02/kojutulek.html">Kojutulekust</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/03/random-thoughts-on-window-sill.html">Mõtted, mis tulevad aknalaual istudes</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/03/lugu-raamatust-mu-paevas.html">Jäätisest</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/03/elujutud-elukirjad.html">Esimene kiri Elu-sarjast</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/03/motisklusi-laeval-tallinn-stockholm.html">Siis, kui Rootsit väisasime</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/03/kevade-tagasitulek.html">Kevade tagasitulek.</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/04/eluvulin.html">Teine kiri Sulle</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/04/koht-olemiseks-ajata.html">Kui ma avastasin tükikest paradiisi</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/05/vana-kuub.html">Vana kuub</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/05/uheksa-ja-uks-olemistunnistust.html">Kuidas saada aimu olemisest</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/05/haapsalu.html">Armudes Haapsallu</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/06/mina-olin-siin-kord.html">Armsalt, aga ka mässavalt</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/06/muinasjutt-lisetele.html">Muinasjutt Lisetele</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/07/puukuuris-kusimusi-kusides.html">Puukuuri filosoofia</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/07/viljandi-tuuled-katel.html">Folgist ja tuultest</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/08/suigumatus.html">5 kaemust, kui und ei ole</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/09/hommik-oli-naos.html">Kaia saladused Tartust</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/10/tartu-ballaadid.html">Tartu ballaadid</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/12/sa-oled-palju.html">Üts lemmikumaid mõtisklusi</a></b></div><div><b><br /></b></div><div><b>* <a href="http://meeskeson.blogspot.com/2010/12/ketsid-puuokstel.html">Kui Grete armus mu Tartusse</a></b></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8340800592464953958?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-78840831072743507082010-12-23T00:02:00.002+02:002010-12-23T00:07:51.123+02:00Mõtlesin mingeid suvalisi mõtteid.<div><br /><div><i>- - - - - - </i></div><div><i><br /></i></div><div><div><i>ämbris on</i></div><div><i>vihad</i></div><div><i>ning sa</i></div><div><i>tihkad</i></div><div><i>minna magamise</i></div><div><i>asemel</i></div><div><i>laia maailma</i></div><div><i>rändama.</i></div><div><i>on suveöö.</i></div></div><div><i><br /></i></div><div><i><br /></i></div><div><i>- - - - - - </i></div><div><i><br /></i></div><div><div><i>nutta naerust.</i></div><div><i>kuidas kurbusest</i></div><div><i>saab</i></div><div><i>rõõm.</i></div><div><i>silmade ääres</i></div><div><i>on õnnest</i></div><div><i>kortsud.</i></div><div><i>sinul on</i></div><div><i>tedre-</i></div><div><i>tähnid.</i></div></div><div><i><br /></i></div><div><i><br /></i></div><div><i>- - - - - - </i></div><div><i><br /></i></div><div><div><i>katused</i></div><div><i>sest seal</i></div><div><i>keegi</i></div><div><i>ei käi</i></div><div><i>sest sinna</i></div><div><i>keegi</i></div><div><i>ei näe</i></div><div><i>sest seal</i></div><div><i>on mu</i></div><div><i>saladused</i></div></div><div><i><br /></i></div><div><i><br /></i></div><div><i>- - - - - - </i></div><div><i><br /></i></div><div><div><i>kirsiõied</i></div><div><i>ja aken</i></div><div><i>jäi lahti</i></div><div><i>toas on</i></div><div><i>tahtmatult palju</i></div><div><i>tolmu</i></div><div><i>päiksesäras</i></div><div><i>padjad</i></div><div><i>ütsteise</i></div><div><i>otsas</i></div><div><i>puhkamas</i></div></div><div><i><br /></i></div><div><i><br /></i></div><div><i>- - - - - - </i></div><div><i><br /></i></div><div><div><i>Pilv</i></div><div><i>peegeldumas</i></div><div><i>veelt</i></div><div><i>vesi</i></div><div><i>sajamas</i></div><div><i>pilvest</i></div><div><i>veele</i></div><div><i>muutes</i></div><div><i>pilve</i></div><div><i>häguseks</i></div><div><i>veel</i></div><div><i>saja</i></div><div><i>veel</i></div></div><div><i><br /></i></div><div><i>- - - - - - </i></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7884083107274350708?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-77514972941257143692010-12-06T23:48:00.002+02:002010-12-07T00:56:26.829+02:00Olen olnud aegade totrus.<div><br /></div><div>Grete käis Tartut piilumas. Puude otsas olid ühes kohas tähed, teises ketsid. </div><div><br /></div><div style="text-align: right;"><i>Me seisime</i></div><div style="text-align: right;"><i>sädeleva müüri ees</i></div><div style="text-align: right;"><i>Me mõte rändas</i></div><div style="text-align: right;"><i>tähtede taha</i></div><div style="text-align: right;"><i>ja tagasi</i></div><div style="text-align: right;"><i>ning leidis kõikjalt</i></div><div style="text-align: right;"><i>ikka ja jälle</i></div><div style="text-align: right;"><i>vaid armastust</i></div><div style="text-align: right;"><i><br /></i></div><div style="text-align: left;">Tuba.</div><div style="text-align: left;">Rauno tuba.</div><div style="text-align: left;">Maas on kolletunud lehed ja pleekinud märkmik.</div><div style="text-align: left;">Mängib Id Rev.</div><div style="text-align: left;">Põleb kolm küünalt. Nüüd kaks.</div><div style="text-align: left;">Mingem üles mägedele ja hüüdkem alla orgu...</div><div style="text-align: left;">Kitarr on nüüd hääles ja ma enam ei oska mängida sel.</div><div style="text-align: left;">Laual kustunud tikud, küünlavaha, kuivand tammeleht ja miski, mis paistab</div><div style="text-align: left;">olevat sügises sündinud ja ootavat kevadet.</div><div style="text-align: left;">Soojad radiaatorid. Veel.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><div style="text-align: right;"><i>Ütled, et paneme piima parem kassile ja</i></div><div style="text-align: right;"><i>kohvi asemel teeme teed.</i></div><div style="text-align: right;"><i><br /></i></div><div style="text-align: left;"><i><br /></i></div><div style="text-align: left;">Hästi segased ja tohutult sasipuntras mälestused:</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">* vaarikamoos köögipõranda, mis peale koristamist teeb põranda</div><div style="text-align: left;">liuväljaks</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">* Maris V. ja mina tegemas kõige hullemaid tantsuliigutusi</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">* soe soe laupäevaöö, mis tegelt oli pühapäeva varahommik</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">* "<i>vaid praegu...</i>" mu käsivarrel</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">* sinu sinised silmad</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">* suvest kild - "<i>unustasin öelda vist - on hilisõhtu. või kohe öö. see kuu, mis praegu on, see oranž ilus kuu, lasen tal täna öösel kuulda ja hoida mu saladusi</i>"</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">* öö, kus kirjutasin Hemingways ja Eiffeli tornist ühes luuletuses, mis rääkis tähtedest</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">* Kaareli juures seenekastme pasta ja rahulolematus olukordadega</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">* toomaslott genis</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">* Kadri R. oma jalamänguga</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: right;"><div style="text-align: right;"><i>ma ootasin külapeatuses</i></div><div style="text-align: right;"><i>ja sina oli teisel pool teed</i></div><div style="text-align: right;"><i>ootasin bussi vist</i></div><div style="text-align: right;"><i>kuid sind mitte</i></div><div style="text-align: right;"><i><br /></i></div><div style="text-align: right;"><i>kuid sellel augustiööl</i></div><div style="text-align: right;"><i>nagu ikka sumedatel suvedel</i></div><div style="text-align: right;"><i>polnud bussist varjugi</i></div><div style="text-align: right;"><i>kuid sinust küll</i></div><div style="text-align: right;"><i><br /></i></div><div style="text-align: right;"><i>oh need</i></div><div style="text-align: right;"><i>külapeatuste varjumängud!</i></div><div style="text-align: right;"><i>oh need</i></div><div style="text-align: right;"><i>arusaamatud bussiajad!</i></div><div style="text-align: right;"><i>oh ööd</i></div><div style="text-align: right;"><i>suvesumedad.</i></div></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7751497294125714369?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-43437313943024810222010-12-03T17:40:00.000+02:002010-12-03T17:41:21.016+02:00<div>talve</div><div>külma</div><div>soojus</div><div><br /></div><div>sinult</div><div>saadud</div><div>pai</div><div><br /></div><div>jalaj</div><div>äljed</div><div>aurõ</div><div>hus</div><div><br /></div><div>suitsev</div><div>adkorstnad</div><div>sigar</div><div>ett</div><div><br /></div><div>kokku</div><div>juht</div><div>umised</div><div>sattumus</div><div><br /></div><div>kord</div><div>hääl</div><div>tor</div><div>us</div><div>naer</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4343731394302481022?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-14211043006814955842010-11-24T15:52:00.005+02:002010-11-24T17:58:54.781+02:00Hoidsin aasta aega ühte sõnumit telefonis, mille kirjutasin siis, kui aasta tagasi tuli lumi maha:<div><br /></div><div>"<i>See, et jalge all krudiseb, on üle pika aja jälle nii hea.</i>"</div><div><br /></div><div>Ja lumi on siin tõesti maas.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>- - - - - - - - - - - </div><div><br /></div><div><div><i>Tüdrukut tantsivad Toomemäel</i></div><div><i>lumi tantsib taevast alla</i></div><div><i>ning tenniseväljak kattub</i></div><div><i>vaiba valgega</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Tüdrukud tantsivad Toomemäel</i></div><div><i>tähed tantsivad taevalaotusel</i></div><div><i>ning Kassitoome kattub</i></div><div><i>tähesäraga</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Tüdrukud tantsivad Toomemäel</i></div><div><i>udu tantsib taeva all</i></div><div><i>ning Tartu tänavad kattuvad</i></div><div><i>udulooriga</i></div><div><i><br /></i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Sina tantsid Toomemäel</i></div><div><i>on lumi, tähed ja udu</i></div><div><i>ning minu süda kattub</i></div><div><i>soojusevaibaga</i></div></div><div><br /></div><div>- - - - - - - - - - - </div><div><br /></div><div><br /></div><div>Avastasin eile, et lohutus ja lootus võib tulla ka väga ootamatutest kohtadest.</div><div>Ümber on inimesed, kes hoolivad.</div><div>Sest kohati tundub, et kogu tagarääkimine, mis sinu kohta käib, on sind enda alla matmas ja sa hakkad ehk isegi vihkama ennast ja teisi. Aga see ei ole nii.</div><div>Pettuda inimestes on kohati paratamatus.</div><div><br /></div><div>Nagu võib näha, on kirjutamine jälle moes.</div><div><br /></div><div>Küünlad, viirukid, moosid, kitarrikeeled, pimedusõhtud, lumesajud, tuisud, tekisoojus, sokisoojus, sõnamängud, teeaurud, õppimine, juhanviidingutuju.</div><div><br /></div><div>Hää...</div><div><br /></div><div><br /></div><div>- - - - - - - - - - - </div><div><br /></div><div><br /></div><div style="text-align: left;"><img src="http://2.bp.blogspot.com/_VGsreexPmwc/TBfjlODQveI/AAAAAAAAA9Q/xa2pMFDsL6Y/s400/15.jpg" /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-1421104300681495584?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-75057964834799973712010-11-17T15:26:00.005+02:002010-11-17T15:39:21.686+02:00<i><div><i>Kallis,</i></div><div><i><br /></i></div>Olen küll praegu loengus, aga kohe tulen tulema.</i><div><i><br /></i></div><div><i>Ostan sulle veel teepealt moosisai ka.</i></div><div><i>Sealt nurgakohvikust, kus talvel alati punased küünlad ja prantsuse muusika. Ma loodan, et Mannil on just saiad ahjust tulnud. Siis saad sooje moosipalle.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Väljas on tuul. Viksin kingi juba pea üle päeva. Rahulolematus kasvab sees.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Tunnen hommikuti, kuis veri tuiksleb soontes. </i><i>Ärkan lootusega, et algavas päevas oled kusagil peidus Sina - mõne nurga tagant ilmumas ja mind nähes naeratamas.</i></div><div><i>Ehk saan ka kallistuse.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>Rauno.</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7505796483479997371?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-11662743221713865322010-11-16T23:31:00.002+02:002010-11-16T23:40:51.590+02:00<i>Seitse tunnet,</i><div><i>mida tuleb tunda.</i></div><div><i>Seitse silma-</i></div><div><i>paari südamel kanda.</i></div><div><i>Vaid üks</i></div><div><i>oled Sa,</i></div><div><i>kui tuleb uni.</i></div><div><i>On Tartu talv.</i></div><div><i>Sinust saab nüüd lumi.</i></div><div><i><br /></i></div><div><i>- - -</i></div><div><i><br /></i></div><div>Ma tean, mis sa ütled. Kõik moosisaiad on ju head.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Siis, kui hakkan endas just asju paika saama,</div><div>lähen jälle katki.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-1166274322171386532?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-84304589308493270002010-10-16T23:44:00.003+03:002010-10-16T23:47:44.698+03:00<div>Sinu silmad on nii hääd</div><div>aita mind</div><div>minna läbi</div><div>sügistuulte</div><div>külmade</div><div><br /></div><div>Ma mäletan iga</div><div>me</div><div>silmapilku.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Tahangi vist igaveseks</div><div>jääda siia linna</div><div>ning kihutada mööda</div><div>värviliste tammelehtede</div><div>ja</div><div>vahtralehtede</div><div>alleed</div><div>ning igavest ajada</div><div>Sind taga</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Sooja teki all</div><div>kui tahad vaid</div><div>et keegi tuleks</div><div>ja oleks sinuga</div><div><br /></div><div>tule Sina</div><div>sest</div><div>nii oleks</div><div>kõige õigem</div><div>nii oleks</div><div>kõige heam.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Alati kui</div><div>lahkume suudlen</div><div>Su minekut.</div><div><br /></div><div>Kas võin Sulle</div><div>tulla unenäona?</div><div><br /></div><div>Kas võin?</div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8430458930849327000?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-28844864147068940272010-10-16T04:50:00.001+03:002010-10-16T04:51:49.048+03:00Maa on lumega kaetud ning<div><br /></div><div>Sa särad iga kord nagu päike vastu talvehommikust lund.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2884486414706894027?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-73962921078072427342010-09-22T13:17:00.000+03:002010-09-22T13:20:30.463+03:00<div>Leida midagi uut.</div><div><br /></div><div>Suvi on läbi.</div><div>Suvi on lõppend, selja taha jäänud, aina vajumas kaugusesse. Võimust on võtmas külmad ja julmad sügistuuled. Lombid lähevad suuremaks, riideid on rohkem seljas. Sees on kasvamas vajadus leida midagi uut.</div><div><br /></div><div>Karju tuulde, et ta tooks sulle rahu.</div><div>Sest leppimist eneseks olemisega otsime me kõik. Nii et karju end tühjaks. Nuta, et ärgata õnnelikumana. Vaju kurbusesse ja leia õlg, mille peale toetuda. Tee teeb küll soojaks, aga tegelik soojus tuleb kelleltki, kes kuulab.</div><div><br /></div><div>Tunne üksindust.</div><div>Otsi pimedusest end, sest siis paistab kõik hoopis selgemana, mitte nagu üldiselt arvatakse. Just nagu vihm teeb inimesed paljaks. Minu näost saab siis Sind välja lugeda. Aga üksinda avanevad silmad.</div><div><br /></div><div>Klaas veini laual.</div><div>Kuhi vanu pilte, karp värvipliiatsitega, soditud paberilehed, kustund küünal, raamat kohviplekiga ja raamat sissekirjutusega, nohune taskurätik, vahtraleht punane ning sada ja sada mõtet ja tunnet ja pilti Sinust minu peas.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><i>mis kadund on, see üles leidku</i></div><div><i>mis alles on, see kallis hoidku</i></div><div><i>su süda pole iial puhas</i></div><div><i>see aina sünnib vanast tuhast</i></div><div><i>sa oled kõik, mis iial olnd.</i></div><div><br /></div><div><br /></div><div><b>leida</b></div><div><b>midagi</b></div><div><b>uut.</b></div><div><br /></div><div>(Tartu)</div><div>(Mees, kes on.)</div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7396292107807242734?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-46129008246494508912010-09-20T16:12:00.002+03:002010-09-21T00:12:40.713+03:00Siuh-säuh.<div><br /></div><div>Päevad on väga erinevad. Lõppkokkuvõttes sa mõistad, et kõige olulisemad on inimesed.</div><div>Ja vaade aknast, kui on õhtu ja päike loojub ära korraks.</div><div><br /></div><div>Vihmast on pool maja märg, pool kuiv.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Esteetika loengust sõidan saju ja rattaga mägepidi üles. Pepu on märg. Tammetõrud on maas. Hannese naine pakuks meile seenesousti, kui see vaid valmis oleks.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Siin läheb kõik oma tempoga,</div><div>oma rada pidi.</div><div><br /></div><div>Mees, kes on.</div><div><br /></div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4612900824649450891?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-22386777066075700362010-09-09T11:08:00.002+03:002010-09-09T11:09:01.156+03:00Ja ma kuulsin, et kui kedagi eriti ees ei ole, siis mõni hommik<div>saab Lossi tänavat mööda</div><div>rattaga alla kimada.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2238677706607570036?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-17464891407655433352010-09-03T23:13:00.003+03:002010-09-03T23:53:32.848+03:00olen viimastel aastatel mõelnud, mis see Tartu õieti on. linn. ma kõnnin praegu millalgi öösel, täpselt ei tea, pilved on taevas, on pime ja vanakuud on näha. rebane jooksis just üle tee.<br /><br />eelmise pingi peal, kus istusin, vaatasin vanu pilte. kui asetasin pildi oma kõrvale, tundus nagu Sina istuksid mu kõrval.<br /><br />sammud kostuvad öises Tartus, kui midagi, mis on kui tee koju, midagi nii tuttavlikku.<br /><br />mõtlen, mida siia kirjutada, pole nii ammu siia kirjutanud.<br /><br />tahaks kirjutada sellest linnast siin. aga ei, see ei ole linn, ei. linnas on kiire, linnas on kuhugile minna kogu aeg. aga ei. siin on sellised pihlakad. siin on sellised õunapuud.<br /><br />ja siin on öö ja sammude kaja.<br /><br />ma tulin siia rongiga ja väljas sadas vihma ja akendele sadas vihmapiisku.<br /><br />miks ei võikski mõnikord nii olla, et ongi hea? jah, miks ei võiks?<br /><br />jõudsin oma kodutänavale. näete, ütlen juba kodu selle kohta. sest alati, kui jalad on väsinud ja silm vajub kinni, mõtlen just selle koha peale.<br /><br />hommikul on mõnikord külm olla. paned pleedi ümber ja lähed kööki teevett keema panema. vaatad peeglist endale otsa ja sa oled nii totaka näoga. ja sa naerad.<br /><br /><br />Mees, kes on.<br /><br />/<span style="font-style: italic;">telefoni räägitud veinisena kusagil kolmapäeva ja neljapäeva vahel peamiselt ravila ning väike-kaare tänavaid mööda ekseldes vanas heas tartus</span>/<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-1746489140765543335?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-7861076095643277142010-08-23T01:24:00.003+03:002010-08-23T01:31:48.802+03:00Kallis,<br /><br />Täna oli päikseline,<br /><br />tuul küll puhus, aga<br /><br />see oli vaid jahutav.<br /><br />Võtsime lakast alla<br /><br />vanad madratsid, et need<br /><br />tolmust puhtaks kloppida<br /><br />ning mulle Tartu-<br /><br />minekuks valmis seada.<br /><br />Sina olid justkui tolmu-<br /><br />osakestes päikse taustal.<br /><br />Vennad kloppisid kõvasti,<br /><br />mina panin tooli<br /><br />kokku, mis kööki lähevad.<br /><br />Päike oli<br /><br />nii ilus<br /><br />täna.<br /><br />Vanaema tegi<br /><br />teed, mis<br /><br />auras pliita peal<br /><br />kannus.<br /><br />Mina tegin<br /><br />talle hommikul<br /><br />kohvi.<br /><br />Raadiost<br /><br />kostus ajaloo<br /><br />saade, mida<br /><br />pärast leiba<br /><br />luusse laskmist<br /><br />hea oli<br /><br />kuulata.<br /><br />Ilma Sinuta on<br /><br />tühjem.<br /><br />Sadu oli<br /><br />õhtal, pesi<br /><br />puhtaks õhu<br /><br />ja kõigil<br /><br />hakkas kergem.<br /><br />Taevas oli<br /><br />roosakas<br /><br />ning Sina olid<br /><br />ka.<br /><br />Kus sa end<br /><br />peidad?<br /><br /><br />- Rauno<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-786107609564327714?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-72805247002874046182010-08-07T23:59:00.005+03:002010-08-09T11:17:25.594+03:00<span style="font-weight: bold;">1.</span><br />Siis kui ratas<br />viib mind udusse<br />tekib tunne et<br />lähen<br />teele<br />tundmatusse<br /><br />kui laev<br />sõidab maast kaugele<br />et vaid silmapiiril<br />linnatuled<br />tekib mõte et<br />lähen<br />ega tule enam<br />tagasi<br />niipea<br /><br />kui tee<br />läheb kaheks mu ees<br />mu sees<br />tekib tahtmine minna<br />tagasi<br />kuid alati alati<br />tean et<br />minna tuleb<br />sest kuidas muidu<br />saan tagasi tulla<br />paremana<br />su juurde.<br /><br /><br /><span style="font-weight: bold;">2.</span><br />Pisarad on parimad<br />näitamaks<br />endale<br />igatsust.<br /><br /><br /><span style="font-weight: bold;">3.</span><br />Pimedus tuleb et me<br />ei näeks<br />enam<br />enda ümber vaid<br />enda sisse<br /><br />pimeduses<br />näeme<br />oma hirme<br /><br />pimeduses<br />näeme<br />oma unistusi<br /><br />pimedas<br />näen<br />oma igatsust<br />sinu vastu<br />sest sa<br />tuled siis tavaliselt<br />ja tood endaga<br />pisara<br />või kaks<br />või<br />kolm<br />teist.<br /><br /><br /><span style="font-weight: bold;">4.</span><br />Tervel sellel siin pole terve elu mõttes ainumatki kaalu. Tervel sellel siin pole raskust ollagi.<br />Tervel sellel siin on terve elu mõttes suurim kaal mis võimalik. Tervel sellel siin on iga raskuseraas olemiseks.<br /><br />Tervel sellel siin on õigus olemas olla<br />õigus minu sees olla<br />minu seest siia saada<br />õigus olla teiega<br />õigus olla parem<br />õigus olla halb<br />õigus mõista<br />oma vigu<br />oma tühisust<br />oma tühisuse tähtsust<br />õigus mõista<br />oma kaalutuse kaalu<br /><br />õigus<br />oma hingeõhust<br />moodustustunud aurule<br />joonistada<br />et<br />mul on õigus<br />eksisteerida<br />ja olla<br />armastatud<br /><br /><br />laske<br />sõnadel<br />elada<br /><br /><br /><span style="font-weight: bold;">5.</span><br />tahan<br />öelda sulle<br />et oled<br />ilus<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7280524700287404618?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-22604007369346077852010-08-07T23:45:00.003+03:002010-08-07T23:58:20.674+03:00<div style="text-align: center; font-style: italic;">sa tantsid<br /><br />pisarad<br />mu põskedel<br />tuhanded pildid<br /><br />purskaevust tõuseb<br />vikerkaar<br /><br />saiapuru tuvidele kui<br />sinu naeratus minule<br /><br />jäts su ninaotsal<br />tuul puhub<br />on kananahk ihul<br /><br />vrumm vrumm<br />autod südaööl möödumas<br />sa mu kaisus<br /><br />rahulolu<br />et sa oled<br />kaindlas kohas<br /><br />pilved pilved pilved<br />läbi tumendatud<br />klaasi autolaes<br /><br />siis kui siin lebas veel lumi<br />lebas siin<br />minu ingel<br />õnnelikuna<br /><br />sõnad seinal kui<br />tahaks<br />seinad rääkida<br /><br />jala ja jala ja<br />rattaga<br />see habemega mees<br />oma tütrega<br />mööda raudteed tulemas<br />ta müüb<br />raamatuid<br />oma poes<br />raamatu-<br />poes<br /><br />luule seal kus<br />male ning<br />pinksilaud<br />ning kust üles<br />ei saa<br /><br />uni rongis<br /><br />muru märgus<br />juuste lokkid<br />sina pahura ja<br />rõõmsana<br /><br />äike<br />äratas<br />mu sõbra üles üks öö<br /><br />lõpmata palju<br />treppe<br />üles üles üles<br />minekuks<br />ja ka<br />mujale<br /><br />seletamatu tunne et<br />oled kodus<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2260400736934607785?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-71793027456519234472010-08-07T00:16:00.003+03:002010-08-07T00:19:17.162+03:00Ja siis kui Sind<br />Ja siis kui Sind<br /><br /><div style="text-align: right;">Sind<br />Sind<br />Sind<br />Sind<br /><br />Sind<br />Sind<br />Sind<br /><br /><div style="text-align: left;">Ja siis kui Sind<br /><div style="text-align: center;">Sind ei ole<br />ei ole<br />ei ole<br />ei ole<br />ole<br />ole<br /><br />Siis<br />tuled<br /><br />Siis tuled<br /><br />Siis tuled unenägudesse.<br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />.<br /></div></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7179302745651923447?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-53134248098704350782010-07-27T00:49:00.002+03:002010-07-27T00:54:13.278+03:00(Kirja pandud Viljandi kaardi tahaküljele)<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Mälestusi folgist.</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">Viljandi on täis trepimademeid</span>,<br /><span style="font-style: italic;">kus ühel neist</span><br /><span style="font-style: italic;">istusin</span><br /><span style="font-style: italic;">folgineljapäeval.</span><br /><span style="font-style: italic;">Käes on südasuvi,</span><br /><span style="font-style: italic;">aga täna</span><br /><span style="font-style: italic;">oli pilvine.</span><br /><span style="font-style: italic;">Rüüpan veini ja tunnen, et</span><br /><span style="font-style: italic;">homme olen parem.</span><br /><span style="font-style: italic;">Folk on natuke</span><br /><span style="font-style: italic;">nagu Sina -</span><br /><span style="font-style: italic;">täis helisid,</span><br /><span style="font-style: italic;">kauneid viise</span><br /><span style="font-style: italic;">ja</span><br /><span style="font-style: italic;">muidugi seda, mis</span><br /><span style="font-style: italic;">õhtutes hea.</span><br /><br /><br />- - - - - - - - - -<br /><br />Olen 20 ja naeru täis.<br />Ümber on imelised sõbrad.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-5313424809870435078?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-27125370544282911142010-07-17T12:11:00.003+03:002010-07-17T12:19:45.994+03:00<span style="font-style: italic;">Mõtiskletud puukuuris</span><br /><span style="font-style: italic;">riita ladudes</span><br /><span style="font-style: italic;">kirja pandud äikese ajal</span><br /><span style="font-style: italic;">samal päeval</span><br /><span style="font-style: italic;">viisteist juuli</span><br /><span style="font-style: italic;">Paju talu.</span><br /><br /><br />Alati on mind häirinud, kui öeldakse, et saa ühes asjas heaks ja siis ela sellega. Mitte, et see ei oleks hea, kui inimene leiab selle millegi, mille tegemist ta naudib ning selles siis meistriklassi saavutab. Mitte seda. Aga see, et piirata oma tegevus/teadmised/suund vaid ühe „ameti“ kasuks, ühe haru kasuks, on minule väheseks jäänud. Janunen teadmiste ning oskuste järele. Pulbitsen soovist aru saada rohkemast, mõista aina enam sellest maailmast ning mitte vaid ühe pilgu läbi, vaid nähes asju erinevate vaatenurkade alt, läbi realisti ja humanitaari, läbi teadlase ja poeedi, läbi lihtinimese ja suurinimese silmade. Ei saa leppida vähemaga. Ei saa olla sama, kui eelnevad põlvkonnad. Tahan, ei, IHKAN enamat. Vajan paremini mõista, vajan suuremaks olemist,<br />vajan <span style="font-weight: bold;">elu</span> rohkemaks olemist.<br /><br /><br />Meie haridussüsteem haiseb. Olles põhikoolis, teadsin, et õppida tuleb. Kuid miski ei pannud mind selles keskkonnas suurt huvi asja vastu tundma. Huvi, kui tuli, siis minust enesest. Alles nüüd <span style="font-weight: bold;">janunen</span> edasi õppima. Seegi üks põhjus, miks nii vaimustunud olen ülikooli minekust. Ei taha öelda, et ülikool on kõigile vajalik, ei. Õppida saab ka muid teid pidi. Aga asutus, mis on loodud algselt teadustöö eesmärgil ning mille suund on parem arusaamine maailmast, on minu jaoks praegu sobilik nagu rusikas silmaauku.<br /><br /><br /><br />Luule. Luule on eelkõige iseenda avastamine. Nii luuletamise kui luule lugemise koha pealt. Sest mis muu see ole, kui enda tundmuste, emotsioonide, kujutlusvõime piiride kompimine ning avastamine. Luulet lugedes loome eelkõige enda maailma nendest sõnadest, erinev kõigi teiste maailmast, mis sest, et sõnad on samad. See teebki luuletamise nii raskeks, eesmärk anda edasi just neid mõtteid/tundeid, mida soovid, kasutuses vaid sümbolid, mis on tegelikult nii piiratud (kirjutasin sõnade piiratusest oma poeemis „Olemise sõnad.“). See teebki luule nii <span style="font-weight: bold;">võimsaks</span> - inimkujutlusvõime piiritlematus.<br />Ennast enam mõistes, saab hakata ka ümbritsevat rohkem mõistma.<br /><br /><br />Filosoofia. Mõtlema õppimine. Tõde pole olemas, kõik on suhteline. Ükskõik kui palju me ei pingutaks, ükskõik kui targad me ei oleks, täis tõeni me ei jõua. See pole ammugi halb, me lihtsalt peame seda mõistma, et jõuda mingigi tarkuseni.<br />Kõik on lubatud. Tegelikult on kõik lubatud. Piirid on vaid seatud meie mõistuse poolt, inimajaloo ühismõistuse poolt. Loodud on ka minevik ja tulevik, sest tegelikult on ainult <span style="font-weight: bold;">praegu</span>. Mõelge selle üle. Palun teid.<br />Aga tekib küsimus: kui tõde pole, miks siis püüelda selle poole? Miks tahta rohkem teada, kui on arusaamine, et täit tõde me kätte ei saa, tuleb vaid uusi küsimusi? Tarkus aga ei tule tulemusest, tarkus sünnib protsessi käigus. Usun, et iga mõttega liigume edasi. Tuleb vaid meelest pidada, et tõde pole olemas, tuleb osata vastu võtta, läbi mõelda ning lahti lasta. Sest mida vanemaks saame, seda rohkem oleme vanu arusaamu lahti lasknud ning seda agaramad oleme nendest, mis meil on, kinni hoidma. Kutsun üles olema „suuremad“ kui varasemad teetallajad.<br /><br /><br />Lõpetuseks, nii selle mõttejada kui üleskutse, tahan anda ühe sõna, mis on nii raske oma „kaalult“ ning nii raske mõista oma olemuselt. Ehk peitub selles sõnas vastus minu üleskutse teostamiseks. Samas, õiget vastust pole millelegi, on vaid olemine. Laske olemisel ja sel sõnal endast läbi voolata.<br /><br /><div style="text-align: center;">Armastus.<br /><br /><br /><br /></div><div style="text-align: center; font-style: italic;">cras amet qui numquam amavit<br />quique amavit cras amet *<br /></div><br /><br />-----------------------------<br />* "Homme maitske esmakordset, homme tuntud armastust." (Catullusele omastatud värsid, Jaan Kaplinski tõlge)<br /><br />("Tomorrow let him love, who has never loved; he who has loved, let him love tomorrow.")<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-2712537054428291114?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-45061196338574548242010-07-13T17:55:00.002+03:002010-07-13T17:59:30.591+03:00Mulle meeldib jäätist süüa. Kui sulle ka, siis on maailm<br />hoopis parem paik.<br /><br />Ostsin üle pika aja mahlapulga ja koju tulles tundsin rõõmu päiksest ja külmast mahlast.<br /><br />Kõrval laua peal on herned, maasikad, vaarikad.<br /><br />Puhas pesu päikse käes volditud kokku ja seisab nüüd ühes kuhjas.<br /><br />Rahu.<br /><br />Lähen kolmapäeval maale kolmeks päevaks. Mõtlesin teada anda.<br /><br />Eestimaa oli ilus ja hää.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4506119633857454824?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-69110455010817017502010-07-06T16:36:00.002+03:002010-07-06T16:40:33.594+03:00<div style="text-align: center;">Just just sellistel hetkedel<br />just nii nagu praegu<br />selle Eesti ilmaga<br />siis kui paduvihma sajab<br />ning pärast tuleb rahet<br />siis kui suvi<br />kui äike annab endast kõik<br />ja tänava peal saad läbimärjaks kolme sekundiga<br />kui vihma eest jooksmine tundub mõtetuna<br />ja sa kõnnid<br />läbimärgjana<br />ja lihtsalt<br />naerad.<br /><br />Just siis tunnen ennast<br />kõige õnnelikumana<br />elus.<br /><br /><br />Ja ma pole siiamaani naermist lõpetanud.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6911045501081701750?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-67208468978668184122010-07-01T17:45:00.002+03:002010-07-01T17:54:45.168+03:00<span style="font-style: italic;">Ütle ütle</span><br /><span style="font-style: italic;">kas mina saan aru</span><br /><span style="font-style: italic;">mis värvi on sinu kollane</span><br /><br /><br /><span style="font-style: italic;">hommik toob Sind minu juurde lähemale.</span><br /><br />- - - -<br /><br />Mu bussitüdruk läks just mulle moosisaia tegema ja mina lähen suvekooli järgmise nädalani. Ning muidugi see, et sina helistasid. Ja ka see, et sinuga on öösel nii hea neid mõtteid mõelda. Sina, kes sa kutsusid mind sinna ja oma värvimisest rääkisid. Ja sina, kes... ah, tead ise kaa.<span style="font-style: italic;"><br /></span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6720846897866818412?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-11421605253157135142010-06-27T00:20:00.002+03:002010-06-27T00:47:39.074+03:00Hei, Sina seal!<br /><br />Palju on möödas minu viimasest kirjast. Samas, olen sammuke lähemalt sellele, kes Sa tegelikult olen. Istun öösel jõe ääres. Mu kõrval on kaldale tõmmatud vesiratas, kettiga kõvasti kinni pandud puulaudade külge. Öö kõige pimedam hetk. Tulin just siia, sest sees on inimesed, siin väljas aga see õhk, millest tahakski sulle kirjutada.<br /><br />Käisime hommikul J'iga vesirattal sõitmas. Väntasime pikki jõge, kuni kohani, kus puud olid vette kukkunud ning edasiminek oli liiga raske. Paadiga küll ehk, ütles J.<br /><br />Armastan neid teid. Neid Eestimaa teid külade vahel, looduse keskel, mis tolmavad ja vihmaga muutuvad natuke poriseks. Ning neid väikseid kive seal peal. Võtsin peoga seekord tolmava tee pealt kive ja lasin neil maha kukkuda. Astusin traktori jälgedes, mis viisid rapsipõllu keskele. Raps oli veel noor, põld üüratu suur. Üldse, siin on kõik nii lage. Metsa näed vaid kauguses. See kutsub sind, aga see avarus paneb sind tundma üksi. Ja see pole üldse mitte halb. Olla üksi keset põldu.<br /><br />Ja veel need pilved, mis lageda peal paistavad nii suured. Ma armastasin seda suurt halli vihma täis pilve pea mu pea kohal. Ta alla jäi osake mu isamaast.<br /><br /><br /><br />Ning armastusest rääkides, tuled jälle Sina mu kirja. Siin veskis, sest just veski see siin jõe ääres on, või just eriti nendel jalutuskäikudel märkan üht, mis annab mulle nii seda õiget tunnet oma olemise suhtes.<br /><br />Sest siin põllul, siin pilvede all,<br />mõtlen aina, kuidas<br />tahaks Sulle<br />seda kõike näidata.<br /><br />Ja see teeb Sinu<br />minu jaoks<br />nii õigeks.<br /><br />Ma lõpetan nüüd. J tuli ja küsis, kas sajab, küsis, kas kirjutan luulet. Tegelt see on ainult uduvihm. Mõlemad neist on.<br /><br />Rauno.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-1142160525315713514?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-31575442428492039312010-06-21T00:11:00.002+03:002010-06-21T00:18:17.740+03:00Ja ongi käes vestmisõhtu.<br />Muinasjutu aeg, kus väljas on juba hämar ning silm ei seleta enam midagi selgelt. Sees valitseb tunne, et ümber toimuvad maagilised asjad.<br />Hämara metsatuka juures liikus midagi, siil leiab rohus teed koju. Tuul puhub ehk vaikselt, ehk vihmapiisad sabisevad aknaplekil. Tähed on tulnud, et natukeseks jääda. Ning jutud, jutud hakkavad elama.<br /><br />- - -<br /><br />Elas kord üks Prints. Aga ta ei olnud tavaline Prints. Ta oli otsustanud kuningriigi oma vendadele jätta ning saarele kolida. Õigemini läks ta sealt midagi otsima. Mida, seda ei teadnud ta isegi. Vähemalt veel.<br /><br />Prints otsustas hakkata elama majas, mis kuulus kunagi ta lossihoovi kaaslase Atsi vanaisale. Vaadake, Ats oli läbinisti maapoiss, aga suureks saades tahtis tema maailma näha ning sai tööd kuningakoja tallis. Printsile aga meeldis ratsutamas käia ning sealt nende sõprus alguse saigi. Kurb oli päev, kui Prints jättis hüvasti oma vendadega, sest armastust tunti ka selles kuningakojas. Selle eest oli hoolitsenud vanad kuningas ja kuninganna. Siiski, meie Printsi jaoks oli kõige raskem lahkuda Atsi juurest. Öö enne lahkumist hiilisid nad linna taha vallikraavi äärde ning istusid sinna maha. Ats oli kotiga hulga kive kaasa võtnud ja seal nad siis neid vette viskasidki. Kurb ja sõnadevähene oli see öö. Aga mõnikord pole sõnu vajagi.<br /><br />Lõpuks, kui kivid olid otsas, lausus Ats:<br /><br />- Ma ei mõista ikka, miks sa lahkud. Kas ma peaksingi?<br />- Ma ise ka ei tea. Aga miski ütleb nii ja üks, mida ema mulle õpetas, oli oma südant järgida, ning seda ma nüüd teengi.<br />- Hommik hakkab öö peale vajuma. Säh, võta see.<br /><br />Ats võttis püksitaskust välja midagi tumedat. Tegu oli tulekiviga. Must kivi, millel kuldne jutt jooksis üle.<br /><br />- Selle andis mulle minu vanaisa. Ta ütles, et tuli on miski, mis hoiab soojas. Nagu ka südametuli hoiab elavana. Aitab mul hoida vanaema ja sind. Nii ta just ütles. Nüüd, kui lähed sinna, kust mina alguse sain, võta see endaga. Las see hoiab sind soojas.<br /><br />Ja ühtegi sõna nad sel ööl enam ei vahetanud.<br /><br />Prints jõudis saarele kolme päeva pärast. Atsi vanaisa maja oli räämas, aga meie Prints oli osavate kätega. Varsti sai see koht tema koduks, korstnast tõusis suitsu, maja ees kuivasid kalavõrgud. Nimelt oli Prints teinud paadi kalal käimiseks.<br /><br />Ühel päeval leidis Prints merelt kodu poole naastes, sest koduks oli see talle muutunud, ühe puu, kuhu oli noaga kraabitud kolm tähte – A,T,S. Sinna otsustaski meie Prints maha istuda ja hinge puhata. Lähkriga oli kaasas vein külast ning sammal lõhnas hää. Kuulanud metsa hääli, hakkas silm vastupanust kinni vajuma. Ja Prints jäigi magama. Üles ärgates leidis Prints enda jalge eest üllatuse – korvi marjadega. Marjad, mis pole kunagi maitsnud nii hea, kuigi metsmarjad lossis olid korjatud ometi kõige paremate käte poolt. Prints sõi ja sõi, sulges silmad ning tundis kui tehtaks pai. Nii head olid need marjad. Ringi vaadates polnud aga kedagi näha, jälgi ei olnud ei sambla peal ega ka rohul.<br /><br />Kodus oli kõik vana viisi. Prints tegi ahju tule ning istus akna alla. Väljas hämardus, kurbus tuli peale. Marjakorv seisis pea tühjana laual. Prints mõtles, miks oli ta siia küll tulnud. Öö möödus selle laua taga, meie Prints jäi sinna akna alla tukkuma.<br /><br />Hommikul oli sajune, päike pilve taha läinud. Tuli ahjus kustunud, uni Printsi silmil. Silmi hõõrudes läks Prints uksest välja kaevule silmi pesema, kui tema üllatuseks ust avades lamas ukse kõrval, pingi peal imeilus tütarlaps. Nii kaunist vaatepilti polnud kumbki Printsi silm enne näinud. Nii kaunist vaadet polnud maailmas enne nähtud. Prints vajus põlvili neiu juurde ja vaatas teda. Too oli läbimärjana sinna magama jäänud. Ning äkitselt Prints teadis, mida teha. Tuppa tõtates kobas ta taskutes ja leidis Atsi tulekivi, süütas sellega ahju tule ning puhus lõkke hõõguma. Võttis korvist viimased kaks marja ning läks välja vihma kätte. Räästa all lamav neid nägi veelgi kaunim välja kui enne. Prints võttis ühe marja ning pani selle vaikselt neiu nina alla, hakates ise teist sööma. Oi kui hästi need marjad maitsesid ja juba oligi neiu ärkvel, sest me ju kõik teame, et tegu oli võlumarjadega.<br /><br />- Need on ju minu marjad. Minu korjatud.<br />- Sina oled kui udust tulnud ja tuulest sündind. Mina olen Prints.<br />- Mul on külm.<br />- Tule sisse, ma tegin sooja ahju. Oota, enne veel. Ma tahaks sult midagi küsida.<br />- Mis selleks on?<br />- Ma tahan... kas sina oled see, mida ma otsin? Keda ma otsin?<br />- Aga saa tead..<br />ütles neiu ja pistis marja suhu. Nad läksid koos tuppa ja edasi tuleb ainult soojus.<br />Tuleb ainult südamesoojus.<br /><br />Otsige, alati otsige, kui midagi on kadunud. Iga kivi alt kasvõi. Sest ka kivides on soojus. Ning lõpuks, küll ka teie oma soojuse leiate. Oma õnne.<br /><br />Head ööd.<br /><br />Lõpp.<br /><br /><br /><br />- - -<br /><br /><span style="font-style: italic;">See muinasjutt siin on kirjutatud Lisetele, kuna tal oli üks päev vaja tööle minna ja enne seda pikk maa maale sõita ning öösel veel magama minna. Et uni tuleks parem siis, sai see muinasjutt kiiruga valmis meisterdatud ja sisse loetud.<br /><br />P.S.<br />Kes helifailina tahab, võib julgelt mu käest küsida. Kui vaid kannatate mu muinasjutu häält.<br /><br />Mees, kes on<br /></span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3157544242849203931?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-36677050317639073622010-06-13T00:41:00.005+03:002010-06-13T01:30:21.196+03:00Täna üritan kirjutada asjades, mis on armasad, mis sajavad alla, mis teevad mõnikord aknaklaase külmaks ning veel teistest ka. Ning üritan natuke siia maha panna viimaste päevade segadust ning rahulolu. Eriti just seda, mida Sina minus mõnikord tekitad.<br /><br /><br />Eile oli tormine päev. Vihma sadas vasakult ja paremalt, ülevalt ning mõnikord tundus, et ka alt. Sellised päevad tuletavad mulle meelde, et mul ketsi all auk on. Ja see mõte paneb naerma.<br /><br /><br />Rakveres pingil istudes loojus päike majade taha ning meid hakkasid sööma sääsed. Panime veini kotti ning jalutasime tagasi oma tubade poole. Pärast pikka jutupuhumist võttis J julguse kokku ja soovitas magama minna. Head ööd on hea soovida...<br /><br /><br />Ämblik ronib õhtul kättpidi alla. Õhtune ämblik pidavat õnneämblik olema. Aga las ma siis olen õnnelik. Las ma olen õnnelikum maailma..<br /><br /><br />Tuli torm ja puhus meie lapse õue segamini. Õu oli oksi täis, mis murdunud puudelt. Pärast raju läksime hommikul välja ja korsitasime koos oksaraod ära. Viisime ühte suurde kuhja. Hiljem, kuu lõpus, teeme jaanituld ning kui veab, leiame metsast sõnajalaõie.<br /><br /><br />Ma ei saa ikka oma unistusest üle... Iga kord, kui seda laulu kuulen...<br /><br /><br />Viimati torni otsas olin Sinuga, L. Sa tõid Komeete ja ma tõin teed. Ning me avastasime, et meiega südames kaasas olid veel nii mitmed. Mäletan millegipärast neid tädisid, kes enne pingi peal istudes 'tere' ütlesid ja pärast meie torni otsa ronisid. Panin nende nimedeks Maie ja Miia. Nad on parimad sõbrad maailmas. Öös oli jälle asju. Hea oli kallistada munakiviristmikul.<br /><br /><br />Kui sa klappidega tantsid laulu järgi <span style="font-style: italic;">silent disko'</span>l, siis ära klappe peast ära võta. Su kõrval laulab üks mees õudsalt mööda ja see isegi ei aja naerma.<br /><br /><br /><br /><span style="font-style: italic;">Olen<br />söönud<br />suhrkuvatti<br />kui<br />pilvi<br /><br />Mõnikord ütleb vanaema<br />et olen paksuks läinud<br />ja siis ta mulle<br />moosi<br />ei anna<br /><br />Laps<br />söö saia<br />paljalt<br /><br /><br />Mari<br />kasva kiirelt<br />lase meie lapsel<br />endale moosi teha<br /><br />Küll näed<br />maailm<br />on hoopis<br />parem paik<br />siis<br /><br /><br /><span style="font-style: italic;">(</span></span>Eelnev loovtekst on esimene minu punk-ühiskonnakriitilise-anarhistliku-nooruslikuviha-samasvahva-luule valda kuuluv. Loodan, et pani mõtlema. Tegemist on lapsepõlvetraumaga 90' aastatest.)<span style="font-style: italic;"><span style="font-style: italic;"></span><br /></span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3667705031763907362?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-46435539697061969642010-05-31T00:36:00.004+03:002010-05-31T00:57:17.777+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_2BZTIA0ZC6w/TALafLljh1I/AAAAAAAAAKY/2lPC43hmItA/s1600/DSC_0127.JPG-.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 267px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_2BZTIA0ZC6w/TALafLljh1I/AAAAAAAAAKY/2lPC43hmItA/s400/DSC_0127.JPG-.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5477180326057051986" border="0" /></a><br /><div style="text-align: center;">Selle jutu pealkiri on Haapsalu.<br /><br />Ning tegelt ma ei oska midagi öelda,<br />sest kõike<br />ei ole vaja kah öelda või kirjutada.<br />Minge ise.<br />Nüüd ju suvi käes.<br /><br />Minge Eestimaad vaatama<br />ja minge kohe vaatama,<br />silmad lahti.<br />Minge kuulama,<br />kõrvad kikkis.<br />Minge nuusutama,<br />sest Eestimaa<br />lõhnab hää.<br /><br />Haapsalus lõhnasid peale vihma mu juuksed kui heinamaa.<br /><br />Ning minge ja otsige üles<br />see pink siit pildi pealt,<br />leidke Epp Maria maalid,<br />leidke Müüriäärne kohvik,<br />leidke<br />muusika,<br />Ernst Enno,<br />madalad majad,<br />rebane rohu sees,<br />rongijaam.<br /><br />Ning kui te peale seda<br />õnnelik ei ole<br />siis<br /><br />siis ma küll ei tea, mis lahti on.<br /><br /><br /><br />Olen viimasel ajal avastanud<br />õnnelikuks<br />olemise.<br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_2BZTIA0ZC6w/TALemzQOAEI/AAAAAAAAAKg/Gms8E8bDpPw/s1600/DSC00983.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_2BZTIA0ZC6w/TALemzQOAEI/AAAAAAAAAKg/Gms8E8bDpPw/s400/DSC00983.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5477184855010574402" border="0" /></a></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4643553969706196964?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-58151940175936671792010-05-17T00:49:00.004+03:002010-05-17T01:17:24.073+03:00Sõin üheksateist sõstart punast. Ei ühte rohkem ega vähem. Hapu.<br /><br /><br />Tänavad on märjad, loigud ronivad ketsidesse sisse, vesi külmetab varbaid, muudab pildid kodust soojemaks.<br /><br /><br />Rongid lasevad vilet, sest istusime just hetk tagasi raudteeliipritel. Möödudes lehvitame rongiaknapilkudele.<br /><br /><br />Ema läks lapsega üle tee. Kuigi autosid ei olnud näha, siis vaatas ta ikka kordi nii vasakule kui paremale. Et ohutu oleks.<br /><br /><br />Park oli kaasmaalasi täis. Öö oli muuseumites, aga ega see nii tähtis ei olnud. Tähtis oli see, et park oli seiklejaid täis. Öiseid seiklejaid.<br /><br /><br />Olime väsinud ja jäime headööd laulu saatel vaibale magama. Käisin veel vaid kassi juures ja tegin talle pai.<br /><br /><br />Mõtlesin pool tundi põranda peal su salasõnu välja ja tegelt oli õige ikka see, mis esimesena pähe kargas.<br /><br /><br />Istusime purskaevu ääre peal ja olime õnnelikud, sest noorus on õnne jaoks üks õige aeg.<br /><br /><br />Ning kuna ma ei tea, kus Sa siin linnas elad, siis vaatan igatsedes akendesse, mis mulle tunduvad Sinu omad olevat. Ja iga aknaruuduga igatsen.<br /><br /><br />L:<br />"<span style="font-style: italic;">Ja kõigest vist ei olegi võimalik täpselt aru saada.</span><br /><span style="font-style: italic;"> Äkki nii ongi hea.</span>"<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-5815194017593667179?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-64837462320422500842010-05-12T22:24:00.003+03:002010-05-12T22:33:17.477+03:00Teeme "Sõnadeöö" ka. Tuleme kõik ühe suure puu alla kokku ja kingime teineteisele sõna. Mina kingin teile ka tänaseks ühe.<br /><br />Hommikuselgus.<br /><br />- - - - - - - - - - - - - - -<br /><br /><span style="font-style: italic;">Tead küll</span><br /><span style="font-style: italic;">seda tunnet</span><br /><span style="font-style: italic;">hommikul</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">tõmbad kardina</span><br /><span style="font-style: italic;">eest ja</span><br /><span style="font-style: italic;">valgus</span><br /><span style="font-style: italic;">voolab</span><br /><span style="font-style: italic;">sisse</span><br /><span style="font-style: italic;">suled silmad</span><br /><span style="font-style: italic;">vidukile</span><br /><span style="font-style: italic;">hõõrud und</span><br /><span style="font-style: italic;">silmilt ja avad</span><br /><span style="font-style: italic;">oma</span><br /><span style="font-style: italic;">imeilusa suu</span><br /><span style="font-style: italic;">haigutuseks</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kuidas saab</span><br /><span style="font-style: italic;">öö endale</span><br /><span style="font-style: italic;">täpid</span><br /><span style="font-style: italic;">öö tähed</span><br /><span style="font-style: italic;">taevasse</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">need mõtted</span><br /><span style="font-style: italic;">kadunud</span><br /><span style="font-style: italic;">eilsega koos</span><br /><span style="font-style: italic;">meil vaid</span><br /><span style="font-style: italic;">mälestus</span><br /><span style="font-style: italic;">mul</span><br /><span style="font-style: italic;">vaid</span><br /><span style="font-style: italic;">mälestus hää</span><br /><span style="font-style: italic;">su pea</span><br /><span style="font-style: italic;">puhkas</span><br /><span style="font-style: italic;">öösel</span><br /><span style="font-style: italic;">mu rinna</span><br /><span style="font-style: italic;">pääl</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">tead küll</span><br /><span style="font-style: italic;">seda tunnet</span><br /><span style="font-style: italic;">hommikul</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">pöörad teise külje</span><br /><span style="font-style: italic;">ning sealt</span><br /><span style="font-style: italic;">vaatad vastu</span><br /><span style="font-style: italic;">sina</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">ilus oled</span><br /><span style="font-style: italic;">ja täna öösel</span><br /><span style="font-style: italic;">puud kõiguvad</span><br /><span style="font-style: italic;">sulle</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">tead küll</span><br /><span style="font-style: italic;">seda tunnet</span><br /><span style="font-style: italic;">hommikul</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kui vaatan</span><br /><span style="font-style: italic;">sind</span><br /><span style="font-style: italic;">magamas</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">aga mina kardan</span><br /><span style="font-style: italic;">et</span><br /><span style="font-style: italic;">mis siis kui</span><br /><span style="font-style: italic;">sina</span><br /><span style="font-style: italic;">sured enne mind mis</span><br /><span style="font-style: italic;">ma siis</span><br /><span style="font-style: italic;">peale hakkan</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kuidagi</span><br /><span style="font-style: italic;">aitäh tahaks öelda</span><br /><span style="font-style: italic;">nii et sa</span><br /><span style="font-style: italic;">naerataks</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">tead küll</span><br /><span style="font-style: italic;">seda tunnet</span><br /><span style="font-style: italic;">hommikul</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">päikse-</span><br /><span style="font-style: italic;">kiir leidnud</span><br /><span style="font-style: italic;">tee</span><br /><span style="font-style: italic;">seina peale</span><br /><span style="font-style: italic;">vihm krabiseb</span><br /><span style="font-style: italic;">aknaplekil</span><br /><span style="font-style: italic;">aken</span><br /><span style="font-style: italic;">jäi</span><br /><span style="font-style: italic;">lahti</span><br /><span style="font-style: italic;">tuppa</span><br /><span style="font-style: italic;">ööliblikas</span><br /><span style="font-style: italic;">puhkama tulnd</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">padi</span><br /><span style="font-style: italic;">kalleim isegi</span><br /><span style="font-style: italic;">ülastest</span><br /><span style="font-style: italic;">laua peal mis</span><br /><span style="font-style: italic;">eile</span><br /><span style="font-style: italic;">sai metsa alt</span><br /><span style="font-style: italic;">korjatud</span><br /><span style="font-style: italic;">padi kalleim</span><br /><span style="font-style: italic;">kui kuldrahad</span><br /><span style="font-style: italic;">maailmamulla</span><br /><span style="font-style: italic;">sügavuse</span><br /><span style="font-style: italic;">kirstudes</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kutsud veel</span><br /><span style="font-style: italic;">öiseid nägusid</span><br /><span style="font-style: italic;">koju</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">tead küll</span><br /><span style="font-style: italic;">seda tunnet</span><br /><span style="font-style: italic;">hommikul</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">mult on</span><br /><span style="font-style: italic;">seda sadu kordi</span><br /><span style="font-style: italic;">küsitud</span><br /><span style="font-style: italic;">maailma</span><br /><span style="font-style: italic;">tarkadelt</span><br /><span style="font-style: italic;">seda vastust</span><br /><span style="font-style: italic;">palutud</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kord ise</span><br /><span style="font-style: italic;">seda emalt</span><br /><span style="font-style: italic;">ämber peas</span><br /><span style="font-style: italic;">lapsena</span><br /><span style="font-style: italic;">pärisin</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">ei mäleta</span><br /><span style="font-style: italic;">mis ta</span><br /><span style="font-style: italic;">tol korral</span><br /><span style="font-style: italic;">mul vastas</span><br /><span style="font-style: italic;">kuigi</span><br /><span style="font-style: italic;">tean et ta</span><br /><span style="font-style: italic;">teadis</span><br /><span style="font-style: italic;">et teab</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">mina ei teadnud</span><br /><br /><br /><span style="font-style: italic;">siis</span><br /><span style="font-style: italic;">siis tulid</span><br /><span style="font-style: italic;">sina</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">ja sa küsisid</span><br /><span style="font-style: italic;">kuidas</span><br /><span style="font-style: italic;">ma tean</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kuidas ma</span><br /><span style="font-style: italic;">tean kuidas</span><br /><span style="font-style: italic;">kindel olen</span><br /><span style="font-style: italic;">et<br /><br /></span><span style="font-style: italic;">sind</span><br /><span style="font-style: italic;">armastan</span><br /><br /><span style="font-style: italic;"><br />ma</span><br /><span style="font-style: italic;">naeratades</span><br /><span style="font-style: italic;">vastasin</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">tead küll</span><br /><span style="font-style: italic;">seda tunnet</span><br /><span style="font-style: italic;">hommikul.</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6483746232042250084?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-9814364385969294202010-05-03T22:34:00.003+03:002010-05-03T23:21:48.944+03:00Täna käisin Kadriorus ajalugu lugemas.<br />Seda ma kaua ei jõudnud aga teha, sest trammid sõitsid ja viisid mind Kalamajja, aga kuna polnud hommik, siis aknast merd ei paistnud.<br /><br />Aga luulet sai loetud köögis.<br /><br />Pühapäev olin rõõmus. Rõõmus, sest käisime maal metsa tegemas ja sain ronida sissekukkunud lauda katusele ja seal katusekive korjata. Õhus oli saepuru lõhna. Kännud näitasid mulle oma vanuseid, kindad lõhnasid kuusevaigu järgi. Ja see oli hea.<br /><br />Maja metsa ääres, seal jõe kaldal, näitas, kuidas aeg teeb oma tööd. Naljakas, et ma siia varem sattunud ei ole. Siin istunud ja mõtisklenud. Lubasin endale, et tulen siia tagasi ja kuulan aja voolu, ise selle keskel peatudes.<br /><br />Aga sellest ma nagu eriti ei tahtnudki rääkida.<br /><br /><br /><br /><br />Vaid sellest, et<br />vanaema otsis mulle kapist üles kaks nahast jakki, mis tuule eest sooja hoiaks. Ütles, et valiksin ise. Täpselt samasugused olid. Üks oli vaid beežikas, teine tumesinine. Ma siis valisin sinise, kuna teine oli lahedam ja ei tahtnud seda mustaks teha.<br /><br />Selle sinise taskust leidsin muide vanavana Tallinna kommi, millel täitsa kulunud paber ümber oli. Ja katkise tikutopsi ning pihutäis tikke.<br /><br />Pärastpoole proovisin beeži jakki selga ja täna ma sellega linna peal ringi jalutasingi.<br /><br />Mis aga siin oluline on,<br />mis eristab seda jakki paljudest teistest<br />ja toob minu sisse erilise tunde,<br />on see,<br />et seda sama jakki<br />kandis<br />oma nooruspäevil<br />minu isa.<br /><br />Sinine kuulub tema isale.<br /><br /><br />Elu mõjub ootamatult.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-981436438596929420?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-89970191115865624482010-04-23T23:14:00.009+03:002010-04-23T23:18:55.884+03:00<p>Raba.<a href="http://lh4.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_cMeyeiI/AAAAAAAAAJo/-JCFg-ePGAA/s1600-h/DSC00968%5B3%5D.jpg"><img style="border: 0px none; display: inline; margin-left: 0px; margin-right: 0px;" title="DSC00968" alt="DSC00968" src="http://lh6.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_c2qxedI/AAAAAAAAAJs/QQm5HimH7Xw/DSC00968_thumb%5B1%5D.jpg?imgmax=800" width="184" align="right" border="0" height="244" /></a></p> <p>Ja puulauad jalge all tegid suvist häält.</p> <p>Ja allikas voolas minust kiiremini, aga tegelt mitte, tegelt oli ta minust lihtsalt targem.</p> <p>Ja seal kusagil kohtasin ma üht meest, kes otsis torni ja midagit veel, aga seda ta välja ei öelnud, mida. Ja mina olin just torni juurest tulnud ning seal me siis hüvasti jätsimegi.</p> <p>Ja ta oli ainuke inimhing, keda ma seal nägin.</p> <p style="text-align: left;">Ja Mari helistas, kui olin järve ääres ning vaatasin veepinda õrna tuule käes. Ja ta sai aru ja oli õnnelik. </p> <p>Ja männid kõiguvad tuule käes, just need rabamännid.<a href="http://lh4.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_etxUsbI/AAAAAAAAAJw/s7B1APATl1g/s1600-h/DSC00969%5B6%5D.jpg"><img style="border: 0px none; display: inline; margin-left: 0px; margin-right: 0px;" title="DSC00969" alt="DSC00969" src="http://lh6.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_feWrG5I/AAAAAAAAAJ0/VbqkSp-0ZEk/DSC00969_thumb%5B2%5D.jpg?imgmax=800" width="184" align="right" border="0" height="244" /></a></p> <p>Ja nad teevad seda kõikumise häält.</p> <p>Ja ma tegin oma nina märjaks ja kastsin oma huuled allikasse.</p> <p>Ja mina pean iga pingi peal istuma, sest kardan, et mõtted jooksevad ära ega tule enam tagasi. </p> <p>Ja taevas on nii pilvi kui sinist.</p> <p>Ja nii ongi hea.</p> <p>Ja sa näed küll laudteed, aga ei tea, kuhu see sind viib.</p> <p>Ja torni otsast paistis raba, suurelt ja laialt. Ja seal ma siis istusin ja lugesin.</p> <p>Ja ratas on männiokkaid täis, aga ei usu, et ta pahandaks.<a href="http://lh4.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_icMtmyI/AAAAAAAAAJ4/ULtoCcW1VHk/s1600-h/DSC00970%5B6%5D.jpg"><img style="border: 0px none; display: inline; margin-left: 0px; margin-right: 0px;" title="DSC00970" alt="DSC00970" src="http://lh3.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_jnRfuzI/AAAAAAAAAJ8/mGSPUk0p4A4/DSC00970_thumb%5B2%5D.jpg?imgmax=800" width="184" align="right" border="0" height="244" /></a></p> <p>Ja ainuke heli on mühin. Ja linnulaul.</p> <p>Ja siinsed sillad on erilised – vahepeatused. Peatused, et puhata ja siis jätkata.</p> <p>Ja õhk on tugevalt värske.</p> <p>Ja see tuul, mis on nende mändide latvades ja siis, kui lagedale tulla, on tõeliselt hea.</p> <p>Ja ainuke lumi oli veel vaid mõndade sildade all.</p> <p>Ja sall on kaelas ning hoiab sooja.</p> <p>Ja järgmine kord viin selle tuletõrjevooliku ära siit metsa alt. Selle, mis siia visatud.<a href="http://lh4.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_mrGYpNI/AAAAAAAAAKA/XpUu8L5TEAc/s1600-h/DSC00974%5B6%5D.jpg"><img style="border: 0px none; display: inline; margin-left: 0px; margin-right: 0px;" title="DSC00974" alt="DSC00974" src="http://lh4.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_niHQfrI/AAAAAAAAAKE/fN2-HHGBg9w/DSC00974_thumb%5B2%5D.jpg?imgmax=800" width="184" align="right" border="0" height="244" /></a></p> <p>Ja kopraid pidi siin olema.</p> <p>Ja siinsed allikad ei pidavat külmuma ka talvel.</p> <p>Ja neist allikatest jutu järgi käiakse ikka vett võtmas. Ja kohati, ka ennast vaatamas.</p> <p>Ja kartust siin ei ole, hirmu ei ole. Sest mida <strong>siin</strong> karta.</p> <p>Ja hämaraks kisub ning mõtetesse tuleb kodu.</p> <p>Ja aega tegelt siin pole. On vaid valguse vahetumine.<br /></p><p><br /></p><p><a href="http://lh3.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_qhOjarI/AAAAAAAAAKI/1C6h1SCaKqM/s1600-h/DSC00971%5B6%5D.jpg"><img style="border: 0px none; display: inline; margin-left: 0px; margin-right: 0px;" title="DSC00971" alt="DSC00971" src="http://lh6.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_r_T5HvI/AAAAAAAAAKM/X1cw3bj76HA/DSC00971_thumb%5B2%5D.jpg?imgmax=800" width="184" align="right" border="0" height="244" /></a></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><a href="http://lh3.ggpht.com/_2BZTIA0ZC6w/S9H_qhOjarI/AAAAAAAAAKI/1C6h1SCaKqM/s1600-h/DSC00971%5B6%5D.jpg">.</a></p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8997019111586562448?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-75582991779425182732010-04-19T00:00:00.003+03:002010-04-19T00:24:36.612+03:00Seisin vetsus peegli ees ja vaatasin endale silma. Hei.<br /><br />Tegelt ei ole midagi hullusti, midagi mööda, katki, lahti või jamasti. Lihtsalt, üksi olemise tunne tuleb vahepeal peale. Ning siis oledki üksi ja tahadki olla nii. Mis seal ikka.<br /><br />Ja kusagil selle vahepeal, tehes moosisaia ehk, mõtled sa, aega veel on. Loodame, et on.<br /><br />- - - - - - - - - - -<br /><br /><br /><br /><br /><span style="font-style: italic;">Muki haugub</span><br /><span style="font-style: italic;">õnnest</span> <span style="font-style: italic;"></span><span style="font-style: italic;">vist</span><br /><span style="font-style: italic;">piim<br />on viidud<br />pukile<br />pilv ronib<br />päikse<br />kukile<br />tasatasa<br /><br />tolmu tõuseb</span><br /><span style="font-style: italic;">tuul puhub</span><br /><span style="font-style: italic;">külateel</span><br /><span style="font-style: italic;">kruusa puhtaks</span><br /><span style="font-style: italic;">ning</span><br /><span style="font-style: italic;">paneb sinu silmad</span><br /><span style="font-style: italic;">vett jooksma</span><br /><span style="font-style: italic;">eestimaast</span><br /><br /><span style="font-style: italic;"></span><br /><br /><br /><br /><br />hääd.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7558299177942518273?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-82450956728521188782010-04-11T22:42:00.002+03:002010-04-11T22:49:27.476+03:00Käed lõhnavad endiselt vaigu järgi. Võtsime maal vanaisa ja isaga suure kuuse maha. Tal nüüd kergem, oli suremas.<br /><br />Mu hing on praegu õnnelik.<br />Ega ma muud ei tahtnudki öelda.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-8245095672852118878?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-67359730592425775882010-04-07T19:52:00.004+03:002010-04-08T01:26:55.977+03:00Hei, Sina seal kaugel.<br /><br />Magasin täna kaua. Ärgates paistsid juba täispäeva kiired kardina vahelt sisse. Vennad mõlemad olid ammu vist juba üleval. Leidsin maast oma värvised püksid ja tõmbasin jalga. Vaata, need on värvised sellest eelmisest suvest. Tollest vahvast suvest, kus värvisime maja uuesti värviliseks. Sest kollane on selle koha värv ja mitte tuhm kollane, vaid selline, mis on nendel võililledel kasvuhoone taga põllul. Täpselt nagu need võililled, millest Sulle eelmine suvi pärja tegin ning Sina sellega siis uhkelt mööda linna tatsasid. Aga maal on nad teistmoodi, seal kasvuhoone taga. Seal on nad rahu leidnud. Tuulisel päeval õõtsuvad tuules, vihmasel päeval pesevad end ja päikselisel päeval näitavad mulle oma ilu. Ja mu maja värv on kollane.<br /><br />Läksin kööki ning seal valitses vaikus. Laual oli termos kohviga, vorst ja juust, päevane päike ja värske otse põllult toodud esimene maasikas. Vähemalt on see minu jaoks suve esimene. Nägin aknast, kuidas vennad ümber kaevu jooksid ning mängisid midagi, mis meenutas päikesekummardamist sprindilaagris. Jälle leiutasid uue mängu, mäletan end mõtlevat. Võtsin vana pliidi kõrvalt tassi, kapi peal leiva ning panin külmkapi pealt raadio mängima. Mnemoturniir oli just alanud. Naersin omaette ja alustasin koos tarkade klubiga vastuseid nuputama. Iga suvepäev võiks nii alata.<br /><br />Vanaisa tuli kuuriuksest sisse, torises, et vanaema oli jälle liiga palju vett raisanud. Läks veeämbri juurde, jõi kopsikuga paar sõõmu vett. Küsis, et kas ma ka lahvka peale lähen. Vaata, meie maakohas veel käib selline nähtus, nagu on lahvka. Toidupood ratastel, mis toob külainimestele sinki, lastele jäätist ja mulle teadmise, et on teisipäev, sest millal muul tuleb lahvka, kui mitte teisipäeval. Vastasin, et jah, muidugi ning juba ta läkski. Vaene vanaisa, peab ikka ja jälle aialippe asendama uutega. Meie aga muidu taome neid oma palliga katki. Aga salaja ma arvan, et sügaval sees on ta selle üle õnnelik.<br /><br />Õhk verandal oli veel külm, aga sealt sai kohe ka välja astuda sooja suvepäeva kätte. Nii soe oli, et talv ununes vist igaveseks. Vennad olid mängimise lõpetanud ja juba ronisid aia peale, et vaadata, kas lahvka tuleb juba. Vanaema kasutas neid sellise lahvka-radarina. Ise oli ta selles kasvuhoones, millest ka varem juba juttu oli. Oli just natukese aja eest kastmise lõpetanud, voolik veel lebas murul. Kaevu peal olid vendade rahakotid: Hendrikul minu vana kollane ja Indrekul ta harrypotteri oma. Tirisin kuurist välja suure vatiteki, mille peal suvel ikka hea lamada ja raamatut lugeda. Siin peal ma Sulle praegu seda kirjagi kirjutan. Kirja, mis salamisi on täis midagi, mida ma ei oska sõnadega väga öeldagi.<br /><br />Pean lõpetama. Lahvka tuleb. Loodan, et saan anda selle kirja lahvkameeste kätte. Kuna me siin ei liigu lähiajal, siis nemad toimetavad selle kirja posti, kust see lõpuks leiab tee Sinuni. Panen ümbrikusse Sinu jaoks ka natuke selle koha sooja päikest ja muru lõhna. Mu kirja kõrvalt leiad ka mu selle suve esimese maasika rohelise otsa. Liiga hästi mäletan, kui kinkisin Sulle eelmine suvi maasikaid.<br /><br /><br />Siin olen rahus.<br />Siin oled mu südames.<br /><br />Varsti tuled tagasi.<br />Siis tulen ka mina siit<br />ja olen Sinu jaoks<br />parem.<br /><br />Rauno.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6735973059242577588?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-51670005217673480092010-04-04T18:48:00.002+03:002010-04-04T19:18:54.042+03:00Tere jälle.<br /><br /><br />Ärkasin liiga vara hommikul täna. Vaid vanaisa oli enne mind üleval ning köögis pliidi all põles juba tuli. Kohv pliidi peal tõmbamas. Ise istus ta punavalge vakstuga laua taga ning luges tähtsa näoga ajalehte. Luges maailmas toimuvat. Raadios kostus mahedat suvehommiku muusikat, vist oli teine Vikerraadio peal.<br /><br />Tegin verandaukse lahti. Aknad reetsid, et nende taga on täna hommikul uduloor. Mõned märjad tilgad olid eksinud klaaside peale. Avasin meie kollase maja kollase esiukse ning läksin paljajalu tervitama varahommikust kastet. Roheline muru, mis muidu tänase palava suve tõttu alati kuiv on tundunud, hingas kuidagi kergendunult. Mu labad läksid märjaks ning see oli hea.<br /><br />Kõndisin sel hommikul kaugemale kui muidu. Läksin üle põllu. Kevadised loigud olid kuivast hoolimata musta mulla peale jäänud ning vili polnud veel valminud, vaid aint rohelised lehed välja ajanud. Läksin otse läbi lompide, otse üle põllu. See muide naabri põld. Muidu on me talu lagendiku peal, kui õunapuud ja need suured kuused maja ees välja arvata, aga ega kaugel põldude taga meist ka mets pole. Viis minutit sammumist ja olingi kohal.<br /><br />Sattusin siia ikka lapsena. Millegi pärast tundus see oja ja ta väike kärestik siin metsa ääres alati maagilisena. Nimetasin seda naljakal kombel koseks. Siia, selle kose juurde siis, olid kokku kogutud kõik põllu suured kivid. Juba iidamast aadamast ajast vist. Igatahes oli see siin enne mu ema ja tema ema. Korraks puhkasin jalgu nende kivide peal. Linnud juba laulavad. Loomulikult. Nemad on alati varajased. Mõnikord näeb siitpoolt kitsi meie poole tulemas, neid siia poole minemas. Kord kaotasime onupojaga siin vana Donna ära. Jooksis metsa teine. Kutsu, kaua jaksad, kutsu tagasi ei tule. Õnneks leidis ise tee koju. Seekord läks õnneks siis.<br /><br />Tõusen kividelt ning laskun nati maad oja poole. Vesi vuliseb alati erinevalt, teeb oma hääli. Oja kuulates pidi leidma endas palju vastuseid. Peaks proovima üks kord. Kerisin pükste sääred üles ning astusin vette. Külm oli. Pesin käed ja näo. Tulin kiirelt välja, sest ojavesi oli tõesti jäine. Aga eks ta nii peabki olema. Hingasin sügavalt ja seadsin sammud tagasi. Rohi oli märg ja tegi jalad puhtaks. Kohv oli valmis tõmmanud, hommikused võileivad ootasid tegemist, vanaema tervitas ja tegi pai. Kass oli öösel tagasi tulnud ja magas nüüd mu tooli peal. Haigutasin ja võtsin kätte raamatu, mis eilsest õhtust oli aknalauale jäänud.<br /><br /><br /><br />Ei tea siiani, miks Sulle neid maajutte kirjutan. Tahan ehk, et mõistaksid seda kohta, mis mind nii mõjutand on, kus osa minust on alatiseks. Viin Sind kord sinna. Ehk hakkad seda armastama sama paljut kui mina selle koha hommikusi udusid ja õhtusi videvikke.<br /><br /><br />Suudlen Sind.<br />Üks pilv oli täna Sinu nägu.<br />Rauno.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-5167000521767348009?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-42215256621842323542010-03-31T01:55:00.002+03:002010-03-31T01:58:13.574+03:00<span style="font-style: italic;">Esimesed kevadpäevad</span><br /><span style="font-style: italic;">loigud lörts</span><br /><span style="font-style: italic;">ja lumesula</span><br /><span style="font-style: italic;">puhtad hinged</span><br /><span style="font-style: italic;">laulukõla mu</span><br /><span style="font-style: italic;">kolmeaastase ingli</span><br /><span style="font-style: italic;">suust</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">sinine taevas</span><br /><span style="font-style: italic;">veel sinisem</span><br /><span style="font-style: italic;">värv</span><br /><span style="font-style: italic;">tuleb</span><br /><span style="font-style: italic;">värvimispliiatsist</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">ootus on lõppenud</span><br /><span style="font-style: italic;">aga samas ka alanud</span><br /><span style="font-style: italic;">sest südamed</span><br /><span style="font-style: italic;">saavad</span><br /><span style="font-style: italic;">puhtaks nüüd</span><br /><span style="font-style: italic;">kuigi</span><br /><span style="font-style: italic;">kummikud</span><br /><span style="font-style: italic;">saavad poriseks</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kevad on hea sest</span><br /><span style="font-style: italic;">kõik sulab</span><br /><span style="font-style: italic;">ka see mis</span><br /><span style="font-style: italic;">ei lasknud meil</span><br /><span style="font-style: italic;">ehk nii</span><br /><span style="font-style: italic;">õnnelik olla</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">ja pilgud</span><br /><span style="font-style: italic;">pilgud on</span><br /><span style="font-style: italic;">...</span><br /><span style="font-style: italic;">pikemad</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">pimet kah</span><br /><span style="font-style: italic;">ei ole enam</span><br /><span style="font-style: italic;">nii palju</span><br /><span style="font-style: italic;">enam ei saa</span><br /><span style="font-style: italic;">varje end</span><br /><span style="font-style: italic;">peita ning </span><br /><span style="font-style: italic;">sõpru on</span><br /><span style="font-style: italic;">tänavatel</span><br /><span style="font-style: italic;">rohkem</span><br /><span style="font-style: italic;">õnnelikke sõpru</span><br /><span style="font-style: italic;">on rohkem</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">roheline värv</span><br /><span style="font-style: italic;">hakkab järsku</span><br /><span style="font-style: italic;">lemmikuks saama</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kevad teeb trikke</span><br /><span style="font-style: italic;">teeb suunurkadega</span><br /><span style="font-style: italic;">imet</span><br /><span style="font-style: italic;">toob silmadesse</span><br /><span style="font-style: italic;">kusagilt</span><br /><span style="font-style: italic;">sädeme</span><br /><span style="font-style: italic;">ja paneb</span><br /><span style="font-style: italic;">tüdrukud</span><br /><span style="font-style: italic;">kohati</span><br /><span style="font-style: italic;">seelikuid kandma</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kurb on</span><br /><span style="font-style: italic;">ka</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kelgutada</span><br /><span style="font-style: italic;">ei saa</span><br /><span style="font-style: italic;">enam</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">aga see mõte</span><br /><span style="font-style: italic;">tuleb alles</span><br /><span style="font-style: italic;">suvel</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">üks aastaaeg</span><br /><span style="font-style: italic;">kus armastad</span><br /><span style="font-style: italic;">lindude laulmist</span><br /><span style="font-style: italic;">kui just</span><br /><span style="font-style: italic;">seda</span><br /><span style="font-style: italic;">kogu aeg</span><br /><span style="font-style: italic;">ei tee</span><br /><span style="font-style: italic;">nagu mõni meist</span><br /><span style="font-style: italic;">nagu mina</span><br /><span style="font-style: italic;">tegelt</span><br /><span style="font-style: italic;">kõik</span><br /><span style="font-style: italic;">salaja</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">tantsid esimese</span><br /><span style="font-style: italic;">päikselise päeva vihus</span><br /><span style="font-style: italic;">nagu see</span><br /><span style="font-style: italic;">oleks</span><br /><span style="font-style: italic;">viimane</span><br /><span style="font-style: italic;">või hoopis</span><br /><span style="font-style: italic;">su esimene</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">jää järvelt sulab</span><br /><span style="font-style: italic;">kukud</span><br /><span style="font-style: italic;">ühe jalaga</span><br /><span style="font-style: italic;">kraavi</span><br /><span style="font-style: italic;">ning</span><br /><span style="font-style: italic;">oled</span><br /><span style="font-style: italic;">rõõmuga</span><br /><span style="font-style: italic;">märg</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">kummiku all</span><br /><span style="font-style: italic;">ja sees</span><br /><span style="font-style: italic;">loksub</span><br /><span style="font-style: italic;">kevadvesi</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">pajud saavad</span><br /><span style="font-style: italic;">tibusid</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">hingata on</span><br /><span style="font-style: italic;">kuidagi</span><br /><span style="font-style: italic;">kergem</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">olla on</span><br /><span style="font-style: italic;">kergem</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">ootad seda esimest</span><br /><span style="font-style: italic;">loodat et</span><br /><span style="font-style: italic;">on kirju</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4221525662184232354?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-35784250085865670402010-03-25T21:43:00.003+02:002010-03-26T00:10:10.650+02:00<span style="font-style: italic;">Kajut. Ruum laevas.</span> <span style="font-style: italic;"><br /><br />Telekast tuleb mingi Rootsi kanali pealt mittemidagi ütlev pilt ning muusika. Klassikaline muusika. Kustutan tule ja kuulan. Chopin vist.</span> <span style="font-style: italic;"><br /><br />Lummatuna vaatan meie aknast välja. Meri ütleb nii palju. Meri, mis täis vee peal hõljuvaid jäälahmakaid. Iga oma nägu. Oma looga.</span> <span style="font-style: italic;">Ei saa pilku ära rebida. Peaaegu nina vastu külma klaasi surutuna jäängi vahtima võlutuna öist merd. Klaas läheb uduseks. Muusika saab otsa.<br /><br />Vahetan kanaleid, kuni jõuan tagasi sama peale. Vahepeal on mängima hakanud uus pala. Laeva mootor teeb endist müra. Panen puldi käest, pesen käed ära, võtan kõrvalkonkost valge padja. Clair de Lune.</span> <span style="font-style: italic;"><br />Jään tukkuma...</span><br /><br /><br />Käisin kolme vana hea sõbraga Stockholmis kunsti ja pargipinke ja burgereid vahtimas. Vett käisime ka jahtimas.<span style="font-style: italic;"> </span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-3578425008586567040?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-48440320837724787002010-03-23T12:45:00.003+02:002010-03-23T13:25:37.974+02:00Hei.<br /><br />Kirjutan seda kirja Sulle vist juba seitsmendat korda. Vähemalt ütleb selle arvu mulle kägardunud paberipallide arv kõrvalolevas prahikastis.<br /><br />Käisin maal üks päev. Läksin Balti jaamast rongi peale. Rapla rong muidugi. Minust risti üle vaguni istus näoga minu poole üks vanamees. Selline, kelle nägu näitab juba elatud aastaid kergesti ja kellest õhkab tarkust. Elutarkust. Aga mis tema juures erilist oli, see oli ta olek. Vist jah, olek. Rahu oli seal. Teda vaadates oli kõik justkui hea. Polnud enam kiiret, polnud muret.<br /><br />Rongiga sõitmine ongi kui minek kuhugi. Seniks oled ühes vagunis, kupees, kus nagu oleks aega antud mõtlemiseks. Minek on küll olemas, sa näed seda mööduvatest puudest, aga sa saad peatuda ja mõtiskleda veidi. Aknast välja vaadata.<br />Noh, vähemalt kuni peatuseni.<br /><br />Too vanamees vist ei sõitnudki kuhugile kindlasse kohta. Vähemalt jäi ta veel rongi peale, kui ma Raplas maha läksin. Ehk oli ta... Ei. Või siiski?<br /><br />Tead, seekord ei võtnud isegi kotti kaasa. Raha taskus ja pliiats koos paberiga teises. Tegin vana jaamahoone ukse lahti. Ühe seina äärest leidsin puust pingi, veel vanema kui see jaam. Istusin sinna ja mõtlesin enda ümber eelmiste aegade varje. Ei tea, kust Sa selle mõtte küll said, aga aitäh Sulle selle eest. Aega oli see jaamahoone küll täis nagu ka Sinu oma seal Aegviidus.<br /><br />Pidin bussi võtma, et linnaelust kaugemale saada ja oma maakodule lähemale jõuda. Ei saanudki õieti bussis olevale lõhnale pihta, kui olin juba kohale veerenud. See oli vist heina lõhn. Värske heinateo lõhn. Ei tea, kuidas see sinna sai. Tamme küla. Käin suvel ikka siin jäätist ostmas. Tegin seda ka seekord ning valisin selle topsi sees oleva vanilli oma. Selle mõnusa vahvliga.<br />Kruus tegi häält jalge all ja ma võtsin oma plätad jalast ja kõndisin edasi paljajalu. Vanaema olid pannkoogid valmis ja moos värskelt tehtud. Vaarika, mu lemmik. Ta küsis linnaelu kohta ja ma külas toimuva. Ta tegi pai ja ma sõin. Piim oli hää ja värske.<br /><br />Tagatoast ronisin aknast välja, sest mäletan, et lapsena oli alati nii põnevam kui uksest minek. Läksin üle põllu, mis üleeile küntud. Läksin üle karjamaa, kus enam ammu pole lehmi olnud. Läksin jõe äärde. Istusin maha ja nutsin.<br /><br />Mäletan kui silitasid oma sõrmega mu huuli ja siis hüppasid mulle peale. Kukkusime kahekesi pika rohu sisse ja ma olin maailma õnnelikum.<br /><br /><br />Tule tagasi. Eks. Liiga kaua oled ära olnud.<br />Liiga palju oled unes kui ilmsi.<br /><br />Sind rohkem kui kevadet,<br />rohkem kui talve minekut ootav,<br />Rauno.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4844032083772478700?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-70457699671643329282010-03-22T01:12:00.002+02:002010-03-22T01:23:07.761+02:00<div style="text-align: center;">Maal oli kõik hakanud sulama.<br />Hanged on kaotamas oma suurust.<br /><br />Kõndisin K sünnipäevalt tagasi ning avastasin ennast<br />laulmast.<br /><br />Mäletan, et läksin üks päev välja ja olin õnnelik.<br /><br />Muide, üks õhtu sadas vihma kah.<br />Sel õhtul kõndisin ma Sinuga näiteks sinna, kus bussid peatuvad.<br />Pole vist tõesti päriselt näinud.<br /><br />Olen avastanud enda jaoks õnnehetki.<br />Nimetage seda kasvõi sekundivenitamiseks, nagu Jan.<br />Hetkes olles.<br /><br />Kujutan ennast tulevikus ühte ja teistpidi ette.<br />Muide,<br />mul on vaja kaks kirja kirjutada.<br /><br /><br />Ma tahan jõuda selleni,<br />et<br />hea toovad<br />sinusse<br />inimesed<br />su<br />ümber.<br /><br />Vot.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-7045769967164332928?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-8550164663255378662010-03-15T01:09:00.008+02:002010-03-15T01:33:15.142+02:00Soovid on tõesti meil erinevad.<br /><br />Üks soovib noorust või selle võlu tagasi;<br />päikest, mis paistaks rongiaknast sisse, kui ta sõidab.<br /><br />Kui olin Jõgevamaal öösel tähtede all, ei soovinud enam midagi. Polnud lihtsalt enam vaja.<br /><br />Aga mina kardan, kardan üksi jääda.<br /><br />Peab leppima sellega, et mõnikord ongi teistmoodi.<br /><br />Ning sul on võluvõimed. Paned osad suud naeratama. Paned mõndade südametesse rahu. Hea on head teha.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_2BZTIA0ZC6w/S51vfG-NZiI/AAAAAAAAAJY/zIg6a2z-snE/s1600-h/4433264266_ed3d758679_o.jpg"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 213px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_2BZTIA0ZC6w/S51vfG-NZiI/AAAAAAAAAJY/zIg6a2z-snE/s320/4433264266_ed3d758679_o.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5448633704426333730" border="0" /></a><br />Kalli sõbra sündi tähistasime.<br /><br />Ma ei oska praegu siia midagit kirjutada. aga tahaks. kogu raskuse tahaks maha kirjutada. ilma pisarateta. ja muidugi võib nalja teha. ehk siis ongi lõbusam. kohtasin kurjust ükspäev ja ehmatasin ära. sassis. sega mini. nagu üritaks tõusta aga lüüakse maha. ei tahagi enam vahest tõusta. hilja on kell. hiljaks jään kõikjale. tahagi enam minna. sinna, kus üksi. ei. ei teagi enam. välja välja välja. udu tuli üle põllu nii et võttis mind ka enda sisse ja kui kadus kadusin ka mina. loe mind enda sisse. loe mu mõtted ja tule ning tee kalli kui tunned kui tahad. kõik praegu.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-855016466325537866?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-11642475460922031502010-03-12T00:22:00.003+02:002010-03-12T00:27:13.278+02:00Enne minekut:<br /><br /><ul><li>kirjutada raamat</li><li>budismi kloostrise mediteerimas koos kiilaka mungaga (soovitavalt Erki)</li><li>meisterdada 1 pott, värviline (soovitatavalt vaas)</li><li>õppida selgeks 1 ladina-ameerika tants (mitte lihtne)</li><li>Indias ära käia</li><li>kitarr ise! selgeks õppida</li><li>Anniga rahvatantsu minna</li></ul><br />Pea vahetus oli jälle imeline. Ma ei suuda.<br /><br /><span style="font-style: italic;">Mõnikord ma tahaks, et sa ei teaks sellest siin.<br />Siis saaks kirjutada, mida tunnen.<br /></span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-1164247546092203150?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-45334926254732212022010-03-07T01:05:00.003+02:002010-03-07T01:36:40.817+02:00Tahtsin täna siia kirjutada ühest, kuidas nüüd öeldagi, hetkest ehk. Jah, hetkest, kus üks raamat leidis minu või leidsin mina tema või oli mingit kolmandat viisigi see lugu.<br /><br />Tegu on Solarise Apollo Kehrwiederi kohviku raamatuga - "Jäätise ja juturaamat".<br />Tegu ei ole tavalise külalisteraamatu, vaid kohaga, kuhu kirjutada üks juhtunud lugu jäätisega.<br /><br />Tellisin kohvi ja istusin maha seda lugema, peas mõte ka ise sinna midagi lisada.<br /><br />Musta sulepeaga kirjutatud kuradima ilus, aga raskesti loetav käekiri peitis endas jutte ammustest aegadest. Tunda oli, et selle autor oli sündinud ammu enne mind.<br />Tahan tuua teieni ühe tema kolmest loost,<span style="display: block;" id="formatbar_Buttons"><span class="" style="display: block;" id="formatbar_JustifyFull" title="Justify Full" onmouseover="ButtonHoverOn(this);" onmouseout="ButtonHoverOff(this);" onmouseup="" onmousedown="CheckFormatting(event);FormatbarButton('richeditorframe', this, 13);ButtonMouseDown(this);"><img src="http://www.blogger.com/img/blank.gif" alt="Justify Full" class="gl_align_full" border="0" /></span></span> mille endale kirja panin.<br /><br /><br /><div style="text-align: right; font-style: italic;">Jäätisest:<br /></div><br /><div style="text-align: right;"><span style="font-style: italic;">1) Mul oli kunagi üks peika, kes ei suutnud</span><br /><span style="font-style: italic;">jäätiseta elada. Sel ajal polnud poistel</span><br /><span style="font-style: italic;">eriti palju autosid (see oli haruldane).</span><br /><span style="font-style: italic;">Aga tal oli. Ja igakord kui ta mind</span><br /><span style="font-style: italic;">kuskil selle autoga ootas, sõi ta jäätist.</span><br /><span style="font-style: italic;">Valget, vahvlitopsis. Ja mitu.</span><br /><br /><br /><div style="text-align: left;">Ning muidugi panin sinna oma jutu kirja.<br />Kuid mis seal oli,<br />selle jätan teie avastada.<br /></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4533492625473221202?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-69946125212290190172010-03-04T15:21:00.006+02:002010-03-04T16:19:56.494+02:00Koristades ja teed tehes leidsin vanu lehti.<br /><br /><br /><span style="font-style: italic;">Hing</span><br /><span style="font-style: italic;">hiilid</span><br /><span style="font-style: italic;">öid mööda</span><br /><span style="font-style: italic;">ja vaip on kare</span><br /><br /><br />Puhastasin just malelaua tolmust. Istun aknalaual ja mõtlen elu üle. Mis sa ikka teed, kui aega on palju.<br /><br /><br /><span style="font-style: italic;">Mis-</span><br /><span style="font-style: italic;">moodi</span><br /><span style="font-style: italic;">möödub aeg?</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">Mis-</span><br /><span style="font-style: italic;">moodi</span><br /><span style="font-style: italic;">tuled sa</span><br /><span style="font-style: italic;">mu ellu?</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">Ae.</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">Ja tuhat</span><br /><span style="font-style: italic;">ja tuhat inimest.</span><br /><br /><br />Võtsin haamri ja naela ning tegin katkise malelaua korda. Unustasin poole teest. Nüüd on ta ära jahtunud.<br /><br /><br /><span style="font-style: italic;">Elu on suur. Vot nii suur, kui punkt selle lause lõpus. Ja samas, nii suur, nii suur. Kui need tähed seal kaugel.</span><br /><br /><span style="font-style: italic;">soss soss</span><br /><span style="font-style: italic;">me toome susse</span><br /><span style="font-style: italic;">sa sööd mu</span><br /><span style="font-style: italic;">hingetõmbeid</span><br /><br /><br />Füüsiline ja vaimne valu tekib vastuseisul muutusele. Sport on parim vahend kaotamiseks. Kõikvõimalike inimühenduste põhiprotsess on inimese areng.<br /><br />Juhina, sõbrana, õpeta mulle teise hingamise olemust.<br />Ehk ongi elu mõte luua mõttele elu...<br /><br />Lumi minu arust enam ei lange, vaid tantsib.<br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_2BZTIA0ZC6w/S4-_9sSFYLI/AAAAAAAAAJI/4udpAMpDK8E/s1600-h/m%C3%A4ss+025.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_2BZTIA0ZC6w/S4-_9sSFYLI/AAAAAAAAAJI/4udpAMpDK8E/s400/m%C3%A4ss+025.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5444781541094154418" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6994612521229019017?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-62154590356522898202010-03-02T23:18:00.004+02:002010-03-02T23:51:59.860+02:00Joonas Jürgen Murula pärast ei näinud mina eile õhtul, kuidas Tõnu, kes on püha, kiusati.<br /><br />Selle asemel potsatasime Jaksiga maha TTÜ esinduse koosolekuruumis ja tegime oma kino.<br /><br />Lörts.<br /><br />Akna taga on laht ja akent lahti tehes tuleb ootamise hõngu sisse. Ja välja läheb ka.<br />Te ju tunnete seda ka?<br />See<br />Ootus,<br />et kevad<br />on<br />akna taga.<br /><br />Jätke pragu sinna, kust kevad sisse võiks tulla.<br /><br /><br />P.S.<br /><br />Aga mulle meeldib, et ilm nii karm ja lörtsine on. Sest seda rohkem me rõõmustame, kui rohukõrred välja ulatuma hakkavad. Ohh..<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6215459035652289820?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-61304523439861849162010-02-24T23:55:00.003+02:002010-02-25T00:14:47.957+02:00Naljakas, et üks asi , lihtne asi, paber kaugelt Londonist, võib muutuda su päevaks.<br /><br /><span style="font-style: italic;"><br />Mind sa ei tea ja ära ei tunne<br />Siis kui ma möödun sust tänava peal<br />Mind sa ei tea ja see on nii hea<br />Ja see on nii hea, et mind sa ei tea<br /><br /><br /><span style="font-style: italic;"></span></span>M<span style="font-style: italic;"><span style="font-style: italic;"></span></span>ulle<span style="font-style: italic;"> <span style="font-style: italic;"></span></span>meeldivad need <span style="font-weight: bold;">imelikud</span> inimesed, kellega ma tuttavaks olen saanud. Nagu ei teagi teineteist, ei saaks sõbrad ka me kohta öelda. Aga aimdus on. Sees on selline aimdus, et<span style="font-style: italic;"><span style="font-style: italic;"></span> </span>tema on lahe inimene. Selliseid ikka kohtab, kogemata kohtab.<br /><br />Ühe naeratus on nii imekaunis.<br />Ühe igapäevane kauboikaabu ajab uudishimulikuks.<br />Ühe pats.<br />Ühe lugu, kuidas ta allveelaeval teenis, et korterit saada.<br />Ühe prantsuse keel kohvikus või ehk see, et ta kirjanik on. Või see, et ta teadis, et see vein hea on.<br />Ühe ütlus, et aasta pärast näeme.<br />Ühe pilk, mis puuris minust läbi, sinna, kuhu tavaliselt ei lase.<br />Ja ühe kaart. See, kellega bussis sõitsin.<br /><br />Tuletage meelde oma neid inimesi, keda te ehk ei tunnegi, olete ehk vaid kord rääkinud, aga ikka näete neid linnas või oma mälupildis, oma peas või ehk südames..<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-6130452343986184916?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-4186832873507848975.post-45769883462464292462010-02-21T01:19:00.003+02:002010-02-21T01:23:20.139+02:00Hei, tahtsin sind külastada jälle.<br /><br />Hea on siin olla.<br /><br />Sattusin täna millegi ilusa tunnistajaks.<br /><br />Ja endiselt on naeratused ilusad. Kui ilusad.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/4186832873507848975-4576988346246429246?l=meeskeson.blogspot.com' alt='' /></div>Mees, kes onhttp://www.blogger.com/profile/15939517034211655019noreply@blogger.com1